Allikas: Ken Oja
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas veebruaris Eesti majutusettevõtteid üle 107 000 välisturisti ja ligi 118 000 siseturisti. „Eelmise aasta veebruariga võrreldes oli välisturiste 4% rohkem, aga siiski veel 11% vähem kui vahetult enne kriisi 2020. aasta veebruaris. Siseturistide arv jäi 1% võrra alla mulluse veebruari kõigi aegade rekordile," selgitas Laurmaa.
Turiste saabus veebruaris majutusettevõtetesse enim Soomest (üle 49 000) ning Lätist (üle 17 000 inimese). Aastases võrdluses peatus majutusettevõtetes Soome turiste 2% ja Läti turiste 27% enam. Rohkem turiste saabus veel Leedust, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest ning Aasia riikidest. Paljude riikide turistide arv jäi aga mullusest veebruarist väiksemaks. Välisturistidest 78% peatus Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (9%), Tartu (6%) ja Valga (2%) maakonnad. Kokku veetsid nad Eestis üle 211 000 öö.
Siseturistidest 69% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 21% töö. Kõige rohkem siseturiste peatus Harjumaal (33%), järgnesid Pärnumaa (14%), Tartumaa (12%) ja Ida-Virumaa (11%). Kokku veetsid nad majutusettevõtetes ligi 198 000 ööd.
Veebruaris pakkusid külastajatele teenust 903 majutuskohta. Turistide kasutuses oli ligi 21 000 tuba ja 47 000 voodikohta, täidetud oli 40% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 43 eurot, mis oli 2023. aasta veebruari hinnast 1 euro võrra ning kriisieelse 2020. aasta veebruari hinnast 9 euro võrra kallim. Lääne-Virumaal maksis ööpäev keskmiselt 51 eurot, Tartumaal 47 eurot, Harjumaal 45 eurot, Ida-Virumaal 43 eurot ning Pärnu- ja Valgamaal 37 eurot.
Jaanuari ja veebruari majutusstatistika
- 2024. aastal kahe esimese kuuga veetsid turistid majutusettevõtetes 763 000 ööd (1% vähem võrreldes nii 2019 kui ka 2023 sama perioodiga).
- Välisturistid veetsid majutusettevõtetes 381 000 ööd (15% vähem kui 2019. aastal samal ajal). Oluline tegur on Vene turistide puudumine. Kui vaadata muid välisriike (v.a. Venemaa) koondina, siis on nõudlus olulisel määral taastunud: muude välisturistide ööbimisi oli juba 9% rohkem kui 2019. aastal samal ajal.
- Eesti elanike ööbimisi oli tänavu 383 000, mida oli 17% rohkem kui 2019. aastal samal ajal, kuid 3% vähem kui mullu samal ajal.
- Ööbimisi Soomest oli esimese 2 kuu kokkuvõttes 126 400, mida oli 10% vähem kui 2019. aastal samal ajal ja 4% vähem kui mullu. Tallinnas ületas Soome ööbimiste arv 2024. a. esimesel kahel kuul 2019. aasta näitajat 7% ja Ida-Virumaal 46%, samas oli 2019 turism Soomest mitmendat aastat järjest langustrendis ja 2019. aasta tase eelnevate aastatega võrreldes üsna madal. Muudes piirkondades, mille kohta on Statistikaamet andmeid avaldanud, oli Soome ööbimisi tänavu tunduvalt vähem kui 2019. aastal samal ajal.
- Välisturgudest kasvas absoluutarvudes kõige rohkem turism Lätist, jõudes taas uue rekordini (nad veetsid Eestis 52 500 ööd ehk 19 000 ööd rohkem kui 2019. aastal samal ajal ja 7800 ööd rohkem võrreldes 2023 sama ajaga). Neist 4800 ööbimist lisandus Pärnu maakonnas, kus nende ööbimised on kiiresti kasvanud juba mitu aastat järjest (võrreldes 2023. aastaga oli nende ööbimisi Pärnu mk 36% rohkem ja võrreldes pandeemiaeelse 2019. aastaga koguni 118% rohkem).
- Turism Leedust jõudis mullu tagasi 2019. aasta tasemele, tänavu aga juba ületas seda. 2024. aastal kahe esimese kuuga veetsid Leedu turistid majutusettevõtetes 15 000 ööd 17% rohkem võrreldes nii 2019 kui ka 2023. aastal sama perioodiga).
- Ööbimised Suurbritanniast hakkasid kiiremini taastuma alates mullu novembrist (detsembris isegi ületades 2019. aasta taset). Tänavu jaanuaris ja veebruaris olid nende ööbimised 2019. a taseme lähedal (jaanuaris 0,5% suuremad, veebruaris 4% väiksemad).
- Rootsi oli üks aeglasemalt taastunud välisturge 2023. aastal ja sarnased on tulemused ka tänavu. 2024. aastal esimese kahe kuu kokkuvõttes vähenes nende ööbimiste arv mullusega võrreldes 12%, pandeemiaeelsega võrreldes oli ööbimisi 36% vähem.
