Kestliku turismi uuring

Visit Estonia ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustavad uuringu "Üleminek kestlikule turismile Eestis: hetkeolukord, eeldused, mõju ja investeeringu- ning toetusvajadused turismisektorile" tulemusi.

Uuringu tutvustamisel (vt salvestist) esitleti konkreetseid soovitusi, mis aitavad edendada kestlikkust nii väike- ja maapiirkonna ettevõtetes kui ka suuremates rahvusvahelist koostööd tegevates turismiettevõtetes. Uuring aitab mõista, milline on Eesti turismisektori roheteadlikkus ning toob välja takistused ja väljakutsed, mis mõjutavad turismivaldkonnas kestlike põhimõtete rakendamist. Uuringut kasutatakse Eesti turismisektori kestliku arengustrateegia kujundamisel ja kestliku turismi tegevuskava koostamisel. Ettekande kestvus on orienteeruvalt tund aega.

Kuidas uuring valmis?

• Kestlikkuse uuringu korraldas Visit Estonia koostöös ettevõttega HAAP Consulting ja nende partneritega.
• Uuring viidi läbi jaanuarist augustini 2023.
• Ankeetküsitlusse kaasati turismiettevõtjad, kelle peamine tegevusala on kas majutus, toitlustus, aktiivse ja looduspuhkuse korraldamine või muuseumide, teemaparkide ja külastuskeskuste tegevus.
• Oma panuse andis ühtekokku 550 Eesti turismiettevõtet.
• Uuring viidi läbi kahes etapis: veebruaris vastasid ettevõtted ankeetküsitlusele, aprillis-mais toimusid fookusgrupi intervjuud.
• Teise etapi lõpus korraldati arutelupäevi, kus otsiti ja pakuti välja lahendusi, võimalusi ja tegevussuundi kestliku turismi toetamiseks. 

Üle-eestilisest kestliku turismi uuringust selgus, et Eesti turismisektoris pole ühtset arusaama kestliku turismi kohta ning seetõttu reklaamitakse seda ka klientidele veel vähe ja ebaühtlaselt. Samas leiavad ettevõtted, et kestlike põhimõtete rakendamine suurendab konkurentsieelist ja edendab turismisihtkoha mainet.

Kestlikku turismi on Eestis varem uuritud vaid piirkonniti. Tänavu EASi ja KredExi ühendasutuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbiviidud uuring on esimene, mis võtab luubi alla jätkusuutlikkuse Eesti turismis tervikuna. Uuringusse andis oma panuse ühtekokku 550 turismiteenuste pakkujat. Ühendasutuse turismiosakonna kvaliteedikoordinaatori Imbi Lepik-Martinson tõi kõige olulisema järeldusena välja: „Turismiettevõtted on mõistnud, et kestlik tegutsemine on vajalik ning enam ei küsita miks?, vaid tahetakse teada kuidas?"

Uuringust selgus, et turismiettevõtjad seostavad kestlikkust veel ennekõike otseselt keskkonnaga ega oska veel näha selle laiemat ühiskondlikku mõõdet. „Turismiteenuse pakkujate seas on levinud arvamus, et kestlikkus hõlmab peamiselt roheteemasid. Nõnda nimetasid uuringus osalenud kestlikkuse näidetena loodusressursside säästmist, jäätmete vähendamist ja sorteerimist, loodushoidu ja energiatõhusust. Et kestlikkuse alla kuuluvad ka sotsiaalse mõjuga tegevused, nagu kogukonna kaasamine ja kultuuripärandi hoidmine turismiteenust pakkudes, on pigem uus teadmine. Seda vaatamata sellele, et paljud ettevõtted neisse ühiskondlikku väärtust loovatesse tegevustesse tegelikult ise panustavad," tõdes Lepik-Martinson.

Teadlikkus kestlikkusest on parem rahvusvaheliste partneritega või rahvusvahelistesse gruppidesse kuuluvates turismiettevõtetes kui neil, kes toimetavad kitsalt Eesti turul ja vaid kohalike koostööpartneritega. Lepik-Martinsoni selgitust mööda tuleneb kõrgem teadlikkus välispartnerite või omanike seatud kestlikkuse tingimustest, mida turismiteenuse pakkujad peavad järgima, kui soovivad näiteks Skandinaavia ettevõtetega koostööd teha.

Senisest veelgi kestlikumalt tegutsemast takistab ettevõtteid tööjõu-, aja- ja rahapuudus ning ebakindel majanduspoliitiline olukord. Peljatakse ka rohepesu ohvriks langemist.

Samas peetakse kestlikkust tähtsaks ning pingutusi jätkusuutlikuma turismi suunas teevad pea kõik turismiettevõtted, sõltumata asukohast või suurusest – säästetakse elektrit ja vett, eelistatakse kohalikke teenuseid ja kaupu, vähendatakse ja kogutakse jäätmeid liigiti. „Iseasi, kas alati teatakse, millised praktilised tegevused juba vastavad rahvusvahelistele kestlikkuse kriteeriumitele. Näiteks ringbiomajandus on maaturismitaludes tihti loomulik valik, aga ettevõtte ei tarvitse seda nii näha ega oska ka kestlikuna klientidele välja reklaamida," tõi välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi turismivaldkonna juht Külli Kraner.

Uuringu koostajate hinnangul peaks riik looma kestliku turismi toetamiseks raamistiku – olgu see riiklik turismiprogramm või võrgustik, ning motiveerima kestlikult tegutsevaid teenusepakkujaid maksusoodustuste ja eriprojektidega.

Pikemas perspektiivis (aastani 2030) on uuringu koostajate arvates vajalik panna paika kestlikkuse eesmärgid kogu turismisektorile, võttes arvesse sektori kõige suuremaid mõjukohti nii keskkonnale, ühiskonnale kui ka majandusele. Nende eesmärkide poole liikumiseks tuleks riigil luua konkreetsed suunised eri valdkondade turismiettevõtetele, alates majutusest ja lõpetades aktiivse puhkuse teenusepakkujatega.

„Kestliku turismi edendamisel on turismisektorile ja riigile olulisteks partneriteks teadus- ja haridusasutused, omavalitsused ja turismi erialaliidud. Kõigi roll on tähtis ja iga tegevus loeb, et tagada liikumine nii kestlikuma turismisektori kui ka ühiskonna suunas," tõdes Kraner.