Viimastel aastatel on palju räägitud ligipääsetavusest turismis. See pole kerge teema. Ühelt poolt tunneb külastaja, et ligipääsetavaid teenuseid pole piisavalt ning ligipääsetavaks kuulutatud teenuste sisulist ligipääsetavust pole sageli lõpuni läbi mõeldud. Teisalt tunneb teadmatust ja umbusku ettevõtja, eeldades kulukaid lisainvesteeringuid, kuigi hulga muresid saaks lahendada ka parema informeerituse ja töökorraldusega.
Tegu pole meie-nemad teemaga. Pea kõik inimesed kuuluvad vähemalt mingil etapil oma elus erivajadustega inimeste hulka: manööverdades lapsevankriga sissepääsu ees, võttes ette reisi alles operatsioonist taastudes või püüdes eakana tervisepiirangutest hoolimata elada võimalikult aktiivset ja mitmekesist elu.
Kõige kiirema ülevaate saab teemast turismiosakonna kokkuvõtlikust juhendmaterjalist, mis katab kogu klienditeekonda alates huvi tekkimisest ning lõpetades reisi meenutamise ja kogemuste jagamisega. Teemasse enam süvenedes jagunevad materjalid sisult kaheks: üks osa käsitleb info esitust erivajadustega inimestele, teine vahetut kliendisuhtlust ja teenusepakkumist kohapeal.
Täiendame materjale jooksvalt koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga (EPIK).
Küsimuste ja ettepanekute korral palume ühendust võtta Tatjana Kooriga (tatjana.koor@eas.ee).
Siit leiad rikkalikult video- ja pildimaterjaliga illustreeritud soovitused, kuidas kujundada teenusepakkumist kohapeal. Õigusaktid reguleerivad ligipääsetavust hoonetele, kuid lisaks oleme kogunud juhiseid nii erinevate puudeliikide arvestamiseks kui ka eri tüüpi teenuste (loodusturism, kultuuriturism) pakkumiseks erivajadustega inimestele.
Siit leiad materjalid, kuidas ettevõtte info muuta ligipääsetavaks, et ka erivajadustega klient saaks seda tarbida: mida see tähendab tekstide, piltide, heli ja video ning tervikuna kodulehe kontekstis. Tutvu nii õigusliku raamistiku kui ka praktiliste soovitustega info esitamiseks digikanalites.