Allikas: Mart Vares
Eesti suvi võib tuua nii kuuma rannailma kui vinget tuult. Kuidas võtta suvest viimast muutlikus põhjamaa kliimas? Arvan, et võiksid matkata läbi kauni Eestimaa looduse, et mõista, kui ilus ja vaheldusrikas on meie väike maa.
Autor:
Liine Toomse Tallinn Traveller Tours giid ja loodusearmastaja
Järva maakond, Vetepere küla
See raba on Kõrvemaa üks suuremaid rabasid. Rabamassiivi suurus on kuskil 1000 hektari kanti. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde. Keset raba lamab Kakerdaja järv. Kakerdaja järvest kolmveerand kilomeetrit ida pool asuv 2,6 ha liigirikka puistuga Hiiesaare soosaar, arvatavalt muistne pelgu- ja ohvripaik. Loodusraja kogupikkusest on laudteega kaetud 4 km.
Loe edasi
Saare maakond, Kõruse-Metsaküla
Harilaiul on ebakorrapärane, piklik, kagust loodesse suunatud lainjate piirjoontega trapetsi kuju. Ta on madal tasandik, mille kõrgem punkt poolsaare loodeosas ei ole üle 5 m. Poolsaare pindala on 3,62 km². Harilaiu loodepoolsem tipp kannab Kiipsaare nuka nime, vastas tipp kagus - Kelba nuka nime. Poolsaare flooras esineb 261 õistaime- ja soon-eostaime liiki. Hea teada: Harilaid kerkis merest saarena 1000–2000 aastat tagasi. Loodetipus Kiipsaare neemel on tuletorn.
Loe edasi
Kanuumatk Võhandu ülemjooksul ehk Pühajõel
Põlva maakond, Jõgehara küla
Pühajõgi sobib kanuuga matkamiseks siis, kui veetase kesksuvisest natuke kõrgem. Loodus on huvitav ja vaheldusrikas, kohati avarad vaated, kohati okasmets mõlemal jõekaldal. Leidub kiiremaid ja kivisemaid jõelõike, mis meenutavad natuke Ahja jõge. Kohata võib kobrast ja jäälindu. Matka annab pikendada, kui alustada Vidrike külast ja läbida Kooraste aheljärvistu 11 järve. Sel juhul võib matka planeerida kahepäevasena ning telkida Kooraste Suurjärve kaldal.
Harju maakond, Lõunaküla / Storbyn
Naissaar, 11. sajandi allikates mainitud Terra feminarumina, 1297. a Narghetn, hiljem Nargö, ka Nargen, on Tallinna lahes mandrist 8,5 km kaugusel paiknev 1662,8 ha suurune saar, millel pikkust 11 km ja laiust 4 km. Valdavalt metsaga kaetud saar on alates 1995. aastast looduspark. Saare keskosaga tutvumise hõlbustamiseks on rajatud 11 km pikkune matkarada, millel on mitmeid vaatekohti ja infotahvleid. Rada on tähistatud, algab telkimisalalt ja tutvustab saare looduslikke vaatamisväärsuseid läbides Taani kuninga aia, Põhjaküla, Kunila mäe, teeb ringi miiniladudes ja suundub tagasi telkimisalale.
Loe edasi
