Reisimine Eestis
Anname sulle täpse ülevaate, millised transpordivõimalused Eestis reisimiseks on ning kuidas ühe või teise vahendiga liikuda saab.
Eesti on väike, kuid avastamist väärt – iga nurga taga ootab uus lugu ja elamus.
Et saaksid oma seiklused mugavalt paika panna, aitame sul leida parima viisi, kuidas liikuda rongi, bussi, laeva või kasvõi jalgrattaga – nii jõuad kiiresti just sinna, kuhu süda kutsub.
Kui hing ihkab lund ja talvist maagilist valgust, siis talv Eestis pakub lumiseid matkaradu, uisuvälju ja saunamõnusid, mis annavad põhjamaa külmale hoopis sooja tähenduse. Võibolla eelistad aga tutvuda piirkondadega, kus vana aja traditsioonid ja kultuurilugu elavad siiani?
Päeva lõpus võib puhkus muutuda veelgi erilisemaks, kui valid majutuseks mõne erilise ööbimiskoha – näiteks loodusvilla, parvemaja või ajaloolise tuuliku. Kui aga ihkad linnamelu ja kultuuripuhangut, ootab sind Tallinn oma keskaegse vanalinna, modernsete kvartalite ja mereäärsete radadega. Kuid avastamisrõõmu jagub ka Tallinnast väljapoole. Ning suvel, kui päike lõõmab ja päevad muutuvad pikemaks, tasub seada sammud mõnele meie imekaunile saarele, kus aeg justkui peatub ja loodus jutustab oma lugu. Hooajast olenemata ootavad avastamist ka meie kuus eriilmelist rahvusparki.
Rongiga
Sõiduplaani, piletiinfo ja rongipiletite ostmise leiab veebilehelt elron.ee. Sealt saad tellida sõiduplaanimuudatuste ja hilinemiste
teated oma e-postile.
Reisirongide ooteplatvormid ning Elroni rongid sobivad kasutamiseks piiratud liikumisvõimega ja puuetega reisijatele. Elroni kodulehelt leiab info ka lapsevankriga, jalgrattaga ja lemmikloomaga reisija.
Rongiinfo telefon 6160245 töötab 24 h.
Rattapilet kehtib hooajaliselt 1. aprill – 31. oktoober kõikides rongides. Piletihind sõltub reisi pikkusest ja on 50% rongist müüdava täispileti hinnast (ümardatud 10 sendi täpsuseni), minimaalselt aga 1 euro. Üksikpiletit saab ette osta veebist või rongist klienditeenindajalt. Veebist ostetud pilet garanteerib rattale koha. Rongis koha peal rattakohti garanteerida ei saa.
Pildi autor: Rasmus Jurkatam
Linnatransport
Suuremate linnade sisetranspordi kohta leiab infot erinevatelt kodulehtedelt. Tallinna linnatranspordi sõiduplaanid, piletiinfo ja palju muud leiab siit. Tartu linnaliinide info leiab kodulehelt Tartu.ee. Pärnu linnas sõitvate busside info saab kätte sebe.ee lehelt.
Pildi autor: Renee Altrov
Pildi autor: Georg Svidlov
Jalgrattaga
Aina mugavam on Eestis liikuda ka jalgrattaga. Kulge mööda tervise- või matkaradasid, liigu ühest asulast teise või mine spetsiaalsele ekskursioonile. Jalgrattaid saab rentida paljudes kohtades üle Eesti.
Vaata jalgrattateede ja parkimise infot Tallinnas – sealt leiab ka väljaprinditava jalgrattateede kaardi.
Tartu pakub rattaringlust – üle linna on ligi 70 rattaparklat ja 750 jalgratast.
Kaherattalise saad võtta ka rongi või bussi peale kaasa. Uuri lähemalt elron.ee või Lux Express.
Jalgrattaga saad ette võtta ka pikemaid reise, sest Eestist kulgevad läbi Eurovelo 10 ja 13 ning Eurovelo 11 marsruudid.
Pildi autor: Renee Altrov
Karavaniga
Loodust ja samas mugavust armastavale reisijale on karavan parim lahendus. Sellega võib peatuda mere ääres, metsas, kämpingus ja alati on kõik käepärane kaasas – mugav magamisase ja kööginurk! Seetõttu on karavaniga reisimine muutunud järjest populaarsemaks.
Võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eestis karavaniga liiklemise ja peatumise osas vähem piiranguid – kui mujal on selle jaoks ette nähtud spetsiaalsed parklad, siis kodumaal võime sellega sõita RMK aladele, rannikualale või ükskõik kuhu looduskaunisse kohta, kus on liiklemine lubatud. Isegi vaid mõne kilomeetri kaugusel Tallinna keskaegsest vanalinnast leiab mereäärse ja kõigi matkaautoga reisija jaoks vajalike teenustega kämpingu või puhkemaja. Spetsiaalsed karavanile mõeldud kämpingud on enamasti avatud maist oktoobri lõpuni.
Pildi autor: Margus Kontus
Bussiga
Info bussimarsruutidest ja väljumistest üle Eesti leiab veebilehelt tpilet.ee, siit saab osta ka sõidupiletid. Reisiplaneerijat kasutades saab marsruudi paika panna veebilehel peatus.ee. Siin on info asula- ja maakonnasiseste ning -üleste liinide kohta. Pileteid sellelt lehelt osta ei saa.
Suuremates linnades on võimalik kasutada ühiskaarti, selle saab soetada müügipunktidest üle Eesti. Info raha kaardile laadimise ja pileti ostmise kohta annab veebileht pilet.ee. Ühiskaardid on ristkasutatavad üle Eesti ning kehtivad ka osa kaugliinidel.
Kui soovid bussiga sõites ka oma jalgratta kaasa võtta, siis Lux Expressiga sõites saad soetada tasuta jalgrattapileti. Igale reisile saab broneerida kuni 5 jalgrattakohta. Lisaks on igas bussis olemas ka jalgrattaümbrised, et kaitsta nii kaherattalist kui ka muud pagasit.
Ära unusta bussis kinnitamast turvavööd.
Bussiinfot jagab tasuline infoliin 12550 iga päev kell 8–20.
Grupireisideks telli buss Mobifer'i broneerimisplatvormilt.
Pildi autor: Lux Express
Autoga
Maanteeameti liiklusinfo rakendus Tark Tee aitab planeerida ohutumat ja efektiivsemat teekonda ning annab infot liikluspiirangute, teetööde ja teeolude kohta. Teavet riigiteede kohta vahendab ka maanteeinfo lühinumber 1510.
Lisaks autorendi võimalustele on ringireisimiseks võimalik rentida ka haagissuvila.
Parkimisautomaadid on üldiselt leitavad kogu Eestis, kuid kõige mugavam on kasutada parkimisäppe parkimine.ee või autlo.com.
Pildi autor: Renee Altrov
Taksoga või sõidujagamisteenusega
Muidugi saab vahemaid läbida ka taksoga, ent Eestis on väga levinud sõidujagamisteenused. Linnade elanikkond kasvab kiiresti ja sõidujagamisest on saanud peamine viis punktist A punkti B jõudmiseks. Sõidujagamine on teenus, mille käigus leiab klient mobiiliäppi kasutades juhi, kes viib kliendi soovitud sihtkohta.
Eestis kasutatakse selleks Bolti.
Pildi autor: Tõnu Runnel
Kuidas liikuda muretult Lõuna-Eesti piiriäärsetes piirkondades?
Eestil on Venemaaga mööda maismaad looklev 136-kilomeetrine idapiir. Eestis jääb see maalilise looduse ja küllusliku kultuuriga rikastatud Võrumaa territooriumile. Ühine piir Venemaaga toob piirialadel kaasa aga mõningad piirangud ning märgid, millega peab arvestama ja mida peab tundma, et reis mööduks vahejuhtumiteta.
On kaks võtmesõna, mida tasub teada: piirivöönd ja piiririba.
Piirivöönd on ala riigipiirist Eesti sisemaa poole, kus piirivalvurid võivad vajadusel kontrollida dokumente ning kus tuleb näiteks rahvaürituste korraldamine, drooni lennutamine või mingi muu piiri valvamist segav tegevus piirivalvega kohustuslikus korras kooskõlastada.
Piirivöönd on tähistatud spetsiaalse märgiga. See ei kitsenda mitte kuidagi seal elavate või seda külastavate inimeste õigusi ega too kaasa kellelegi täiendavaid kohustusi.
Piirivööndis viibides on suur tõenäosus kohtuda piirivalvepatrullidega, kes teevad oma tavapärast tööd ehk valvavad piiri ja tagavad sarnaselt politseiga ümbritsevates piirkondades korda. Nad on kohaliku elu argine osa. Tarvidusel ollakse valmis sekkuma tegevustesse või kontrollima inimesi, kui minnakse vastuollu kehtivate seadustega või on oht, et neid kohe rikutakse. Piirivalvurid on ka head partnerid, kellelt võib alati küsida täpsemaid reegleid, kuidas on korrektne piirivööndis liikuda ning toimida.
Piiririba on vahetult Eesti piiriga külgnev kitsas maa-ala, kus on keelatud igasugune tegevus, mis ei ole seotud piirimärkide või piiririba korrashoidmise ja kontrollimise ning riigipiiri valvamisega või sisepiiri ületamisega. Seega võivad piiriribal liikuda vaid inimesed, kellel on selleks volitused.
Piiririba on selgelt äratuntav, sest seda katavad piirivalvurite patrullteed, seireseadmed, piiritara ning puhastatud maariba.
Politsei- ja Piirivalveamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Politsei- ja PiirivalveametPiiriäärsetel aladel on teatud reeglid, millega tuleb arvestada
Meelespea piirialal viibimiseks
- Piirivööndis viibides peab isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart) kaasas olema igal ajal.
- Piirivööndis liikudes tee kindlaks marsruut, kustkaudu on lubatud loodetud sihtkohta jõuda. Valdavalt näitavad kõik populaarsed kaardirakendused trajektoore, mis ei lähe reeglitega vastuolusse.
- Hoiatavaid või informeerivaid silte tuleb rangelt järgida.
- Piirivööndis on drooni lennutamine ilma Politsei- ja Piirivalveameti eelneva teadmise ning loata keelatud.
- Kõik inimesed, kes tahavad piirivööndis ellu viia tegevusi, mis võivad takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu (nt õhkamistöö, kaevandustöö, õppus, jaht, võistlus või muusikafestival), peavad Politsei- ja Piirivalveametit sellest teavitama vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist.
- Piiriribal loata viibimine on keelatud. Selle rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 1600 eurot.
- Piiririba on võrreldes muu keskkonnaga selgelt hooldatud, märgistatud ja suures osas vastasriigiga kohakuti ka taraga tõkestatud. Sinna sattudes ära patrullteele mine, vaid lahku piirkonnast tuldud teed pidi või jää tõsise häda korral ootama piirivalvurite saabumist.
- Piiriribal olles ei tohi visata Venemaa territooriumile prügi ja muid objekte või provotseerida muul viisil Vene piirivalvet.
- Piiriposti juurde minna ei tohi. Kui oled selle juurde liikunud, on toimunud piiririkkumine ning sellele järgneb karistus. Trahvivabalt saad piiriposti lähemalt uudistada ja pildistada Saatse muuseumis.
- Piiritähiste omavoliline eemaldamine, ümber paigutamine või rikkumine piiriribal või piirivööndis on keelatud.
- Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamisega kaasneb rahatrahv kuni 1600 eurot või arest.
Pildi autor: Politsei- ja Piirivalveamet
Loe rohkem
Viimati uuendatud
27.06.2026