Peipsi-äärne ala on üks Eesti traditsioonilise kultuuri piirkondadest. Vene ortodokssest kirikust eraldunud vanausulised saabusid Eestisse 17. sajandil ja elavad praegugi Peipsi järve kaldal.
Peipsimaad külastades tutvud nende tavade ja tegevusaladega, mis on tänaseni elavad ja säilitanud oma eripära.
Eksootiline jalutuskäik ootab sind läbi kilomeetritepikkuse Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää tänavküla, kus paiknevad tihedalt koos majad, aedviljapeenrad ja kilekasvuhooned ning kust väikesed põiktänavad viivad järve äärde.
Sibulakasvatajatena tuntud vanausulisi on läbi aegade peetud ka headeks kaluriteks ja ehitajateks. Kohaliku ehituskunsti vaatamisväärsusteks on piirkonna palvemajad, kus saad osaleda jumalateenistusel. Näiteks kuulub teenistuse juurde rohke kummardamine, ristimärki tehakse kahe (reformitud õigeusu kirikus kolme) sõrmega, kasutatakse ainult bütsantsi ikonograafiat ja lauldakse ühehäälselt.
Vanausuliste ajalugu ja esemeid tutvustavad Kolkja ja Varnja muuseum. Kiika ka Ambulartooriumi, kus püsinäitusena on dokumentaalfotograafiline ekspositsioon vanausuliste eluolust, kuid mis tegeleb ka värske ekperimentaalkunstiga. Ning kindlasti astu läbi Voronja galeriist, kus suviti alati põnevaid näituseid uurida saab.
2007. aastal algatas Euroopa Komisjon konkursi „Euroopa turismi tippsihtkohad”. Peipsiveere sibulatee oli nominent aastal 2010 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Veeturism“ .
Teave otsingutulemuste kuvamise kohta kasutustingimuste punktis 12.