Mis on Eestis erilist?

Allikas: Mart Vares

Mis on Eestis erilist?

Mis teeb Eestist Eesti? Neid nüansse ja omapärasid on muidugi omajagu, kuid vahel tasub tuua esile mõnedki erilised faktid, mille järgi saame oma kodumaast paremini aimu. Allolevalt anname põgusa ülevaate: ela kaasa ja jaga neid põnevaid teadmisi ka teistega.

Mis on meie looduses erilist?

Maailma mastaabis kaks suurimat mitmekesisuse areaali, nagu neid nimetab Valdur Mikita, on Eestis. Üks on pärandkooslused looduses ja teine pärimus kultuuris. Tõepoolest, siin asuvad maailma kõige liigirikkamad puisniidud, kus ühe ruutmeetri rekordiks on loetud 76 liiki (Laelatus Virtsu lähedal). Ning maailma suurimaid folkloorikogusid asub Tartus Eesti Rahvaluule Arhiivis.

Aga alustame loodusest. Ehkki me saaks veelgi paremini, on Eesti loodus üks maailma puhtamaid. Me saame vabalt liikuda metsades ja soodes, ujuda igas veekogus ja hingata ka linnades õhku, millest mujal ilmas ainult unistatakse. Täpsemini öeldes:

  • meie linnades olev õhk on maailmas puhtuselt neljandal kohal
  • 98% jõgedest on joogikõlbuliku veega
  • 20% põllumaast on mahe

Kas teadsid, et ükskõik mis piirkonnas viibid, lähima rabani on kuni 15 km. See on väga oluline fakt, sest rabadel on kliima päästmise juures oluline roll – nimelt akumuleerivad need õhus olevat süsinikdioksiidi. Matkaradasid on meil lausa 2000 km jagu ja rõõm on tõdeda, et aina rohkem inimesi leiab vabadel päevadel tee metsa kõndima või niisama ilusat loodust nautima.

Lisaks on Eesti üks parimaid linnuvaatluspaiku Euroopas (nähtud ligi 400 erinevat linnuliiki) – Hispaaniat peetakse selles veel paremaks, aga meie sammume kindlalt teisel kohal.

Me oleme küll sellega harjunud, kuid maailma mõistes on see täiesti ainulaadne, et saame looduses privaatselt puhata. Hiljuti viis Briti reisiportaal läbi suure küsitluse, et selgitada, millised on Euroopa parimad saared, mida külastada. Meie Hiiumaa võitis kategooria nimega "Parim saar privaatseks ja eraldatud puhkuseks". Tähelepanuväärne saavutus!



Puu-usku eestlased

Foto: Jaanus Järva

Jälgi Eestis sõites erilisi puid! Vaatamata eestlaste leigele suhtumisele religiooni ajalehe EUobserver uuringu põhjal, selgus samas, et 69% eestlastest usub puudel hinge olevat. Lisaks iidsetele hiitele leidub erilisi puid üle Eesti:

  • kõrgeim mänd maailmas, rohkem kui 200aastane ja 46,6 meetrit kõrge puu Põlvamaal Veriora vallas.

  • jämedaim pärn Eestis, 600aastane Sipa ohvripärn Rapla kandis, millel usutakse olevat armastusega seotud maagilisi võimeid.

  • suurim tamm Eestis, 700aastane Urvaste vallas kasvav Tamme-Lauri tamm, mida kujutati ka taasiseseisvunud Eesti 10kroonisel rahatähel ja milles usuti elavat tulejumal Lauritsat.

  • silmapaistva õõnega Tülivere tamm Kuusalu lähedal, kus tülli läinud paar pidi uskumuse järgi veetma ühe öö, et lepitust leida.

  • vanim kadakas Eestis, u 300 aastane puu Kernu vallas, nüüdseks paraku kuivanud, kuid veel uhke keerdus tüvega skulptuurina püsti.

  • ainus tamm maailmas keset jalgpallistaadionit, Euroopa aasta puu 2015 Saaremaal Orissaares.

Maailma liigirikkaim mets on 200aastane pärnamets Abruka saarel, kui arvestada seeneniidistikku. Üle poole riigist on kaetud metsamaaga ja ligi veerand on looduskaitse all. Hoiame ja hindame seda, mis meil on.

Kindlasti oled sa kuulnud, et meie metsad on täis mütoloogilisi olendeid – juba seegi on omaette teema, millest turistid ei pruugi aru saada, kuid ometigi on näkid, haldjad, kivialused, Murueided ja muud nõiduslikud tegelased meie identiteedile väga omased. Vii end nende nähtamatute looduskaaslastega uuesti kurssi.


Suplemine rabas on eksootika – vee tumedus ja eraldatud muust maailmast meelitavad kohale ka väliskülalisi.

Pilt: Kristjan Lust

Söö ja joo

Toidu kaudu tutvustame oma kultuuri, väärtusi ja loodust ka väliskülalistele. See on oluline visiitkaart, mis määratleb meie identiteedi ja suhtumise keskkonda.

Ehkki meie toidulaud on alati olnud segu mitmetest erinevatest ajajärkudest ja võimukandjatest, kes meie maad on valitsenud, oleme viimastel aastatel jõudnud uhkelt tagasi ka juurte juurde – aina enam hinnatakse kohalikku hooajalist toorainet ja esivanemate toiduvalmistamise ja -töötlemise oskusi. Ka marja- ja seenekorjamise tuhin pole meil üle läinud, rääkimata looduses kasvavate taimede söömisest, millest mujal maailmas vaid vähesed teavad ja proovida julgevad.

Maailma vanim tänaseni kasvatatav ja aretatav rukkisort Sangaste, mille aretas Sangaste mõisnik krahv von Berg, võitis 1889. a Pariisi maailmanäitusel Grand Prix'. See saavutus on aluseks ka praegusele Sangaste Rukki Maja tegevusele.

Põhjamaade parimaid söögikohti hindav White Guide valis sellel aastal Eesti parimateks restoranideks Restoran 180° by Matthias Diether ja restoran Ö, neile järgnesid veel Fotografiska katuse baar, Tsunft, Rado, Lore Bistroo ja mitmed teised.


Käsi püsti, kes välismaal olles musta leiba igatseb!?

Pilt: Mariann Liimal


Digiriigi üle võime endiselt uhkust tunda

Maailma Majandusfoorumi andmetel on Eesti inimesed Euroopa kõige ettevõtlikum rahvas. Võibolla soodustavad seda digilahendused!? Teised riigid õpivad meie pealt ja muidugi võivad ka ühel hetkel meist ette põrutada, kuid siiani oleme oma digilahendustega tõepoolest maailmas esirinnas: 99% teenustest saab aetud digitaalselt, üle riigi on 4G internet kättesaadav, restoranides ja kohvikutes on tasuta wifi loomulik nähtus ning muidugi meie e-residentsuse programm, mis võimaldab kasutada ka välismaalastel meie e-riigi teenuseid. Kusjuures digitaalselt ei saa praegu teha kahte asja: abielluda ja lahutada – mõne küsimuse jaoks tuleb ikkagi rohkem aega varuda ja otsus päriselt läbi kaaluda.

Mine vaatama

Üks väheseid säilinud enne II maailmasõda valminud allveelaevu on Lembit, mida saab näha Lennusadamas.

Põhja-Euroopa kõige kõrgem väliterrass kõrgusel 175 m, kust ilusa ilmaga näeb ka Helsingit, asub Tallinnas 314 m kõrguses teletornis.

Parim teehöövlite kogu Baltimaades asub Põlvamaal Eesti Maantemuuseumis, kus saab näha ka täiesti töökorras saja aasta vanust masinat.

Kõige rohkem rõngasriste maailmas on Vormsi saarel Püha Olavi kalmistul, kus on üle 300 keldi ehk päikeseristi.

Põhja-Euroopa kunagi pikimat katusealust perrooni saad imetleda Haapsalus, kus see keisri rongi pikkuse järgi 216 m pikkuseks ehitatigi. Külasta ka Haapsalu raudteemuuseumi!

Maailma kolme vanima ikka veel töötava majaka hulka kuulub 1531. a valminud Kõpu tuletorn.

Maailma esimene modernne läätsteleskoop asub Tartu tähetornis.

Proovi järele

Euroopa pikim jäätee mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaal asuva Heltermaa vahel on 24–27 km. Teadaolevalt pikim Eestist alguse saanud jäätee oli 1323. a Saaremaa ja Lübecki vahel.

Maailma ainus veealune vangla asub Paldiski lähedal Rummus, kus kaevandustegevuse lõpetamise järel täitus kaevandus kiiresti veega, mattes enda alla ka vangla hooned. Siniseks laguuniks kutsutav tehisjärv on nüüd populaarne ujumis- ja sukeldumispaik.

Rummu karjääris sukeldumas

Foto: Aire Eder

Euroopa suurim saunamaraton toimub veebruaris Otepääl. Üritust korraldatakse meeskondliku orienteerumise vormis ja võidab see võistkond, kes lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid üles leiab. Umbes poolsada saunalist käib läbi paarkümmend eri tüüpi sauna.

Kõige spaatihedam linn maailmas on tõenäoliselt Kuressaare, kus on üks spaakoht kümne elaniku kohta. Tee tõesti suurest hulgast teenustest oma valik!

Kõige rohkem meteoriidikraatreid pindalaühiku kohta maailmas on Eestis, kus neid on 400 korda rohkem kui meie planeedil keskmiselt. Kaali on tuntud, ent kui armastad sportlikku meelelahutust, kas oled võtnud ette sukeldumisretke Neugrundi kraatrisse?

Hari end

Baltimaade suurim ja vanim jazzifestival on Jazzkaar.

Rahvusvaheliselt ja temaatiliselt piiritlemata võistlusprogrammi, nii nagu Berliinis, Veneetsias või Cannes'is, on õigus pakkuda PÖFFil, millega see kuulub tippfestivalide hulka.

Põhja- ja Baltimaade suurim siseruumes toimuv festival ja muusikatööstuse konverents on Tallinn Music Week.

Tallinn Music Week

Foto: Diana Pashkovich

Maailma koduseimaid kirjandusfestivale HeadRead toob Tallinnasse maailmakirjanduse ning pakub luulelahinguid, kirjanduslikke jalutuskäike, kohvikuid ja filmiseansse; põnevust lisab, et kokku saavad taustalt erinevad ja karjääri eri etappides olevad kirjanikud.

Maailma ainus säilinud keskaegset surmatantsu kujutav lõuend ja Euroopa suurim kappaltar asuvad Niguliste kirikus, Kappaltari liigutatavate tiibade asetus sõltub nädalapäevadest ja kirikupühadest. Kõige pidulikumas asendis on näha ka vanim tänaseni säilinud Lübecki linnavaade.

Viies aastaaeg Soomaal

Pilt: Jarek Jõepera


Kas teadsid, et Tallinnas saab külastada mitmeid Euroopa või lausa maailma mõistes unikaalseid muuseume, mis on rajatud väga erilise looga hoonetesse? Valikust leiab põnevaid ekspositsioone keskaegsetes kaitserajatistes, tipptehnoloogilisi lahendusi rohkem kui saja-aastases salajases allveelaevatehases, näituseid 80ndate kultusbaaris või lausa pilvepiiril!

Tunnustatud UNESCO poolt

Maailmapärandi nimekirja on Eestist kantud mitmeid kultuurinähtusi ja objekte, muuhulgas Tallinna vanalinn, Kihnu kultuur, Võrumaa suitsusaunad, laulu- ja tantsupidude traditsioon, Struve geoteetilise kaare punktid jt. Oma järge nimistusse saamisel ootab meie viies aastaaeg Soomaal.

Kusjuures UNESCO nimistusse pääsemine on suur töö ja selle nimel töötavad mitmed tublid eestlased. Siin loos tutvustame kahte eeskujulikku inimest, kes on võtnud oma südameasjaks meie identiteedile nii omaseid kombeid meeles pidada ja veel niivõrd hästi, et ka välismaalt neid vaatama/kogema tullakse.

Kes on helilooja, kelle muusikat on maailmas enim esitatud?

Loomulikult Arvo Pärt, kelle muusika on oluliselt mõjutanud paljude inimeste mõtteviisi ja ellusuhtumist. Tema minimalislik käekiri on laialdaselt kasutusel kinofilmides, et luua melanhooliat või anda edasi igavikulist õhkkonda. Arvo Pärdi keskus avati 2018. aastal Laulasmaal, Tallinnast umbes 35 km kaugusel, kus hoone unikaalne arhitektuur sulandub harmooniliselt männimetsa ja merega. Keskuses saab tutvuda helilooja loomingulise pärandiga. Kuivõrd hästi oled ise Pärdi muusikaga kursis? 



Viimati muudetud: 13.09.2021