TOP 10 matkarada

See raba on Kõrvemaa üks suuremaid rabasid. Rabamassiivi suurus on ca 1000 hektarit. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde. Keset raba lamab Kakerdaja järv. Kakerdaja järvest kolmveerand kilomeetrit ida pool asuv 2,6 ha liigirikka puistuga Hiiesaare soosaar, arvatavalt muistne pelgu- ja ohvripaik. Loodusraja kogupikkusest on laudteega kaetud 4 km.

3 km pikkune ringikujuline Keila-Joa pargi loodusrada kulgeb mööda Keila jõe kallast ja läbi pargi. Raja alguses on infotahvel kaardi ja üldinfoga ning rajal 8 kirjeldustega huvipunkti, mis tutvustavad huvitavamaid loodusobjekte ja Keila-Joa pargi ajalugu. Rekonstrueeritud on pargi trepid ja rippsillad. Raja alguses on parkla ja rajal jalapuhkamiseks istepinke. Vaata ka Mati Karmini südamete skluptuuri, mille külge pruutpaarid pulmalukke kinnitavad.

Viru raba on üks parima ligipääsuga sooradasid Eestis, läbides Lahemaale omast metsa- ja rabamaastikku. Rada on 3,5 km pikk. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Läbi raba kulgeb laudtee, mille keskel on vaatetorn. Rada on tähistatud ja viidastatud. Hea teada: Kuni vaatetornini (1400 m) rajatud laudtee sobib kasutamiseks ka ratastooliga või lapsevankriga liikujatele. Erivajadustele mõeldes on ka torni esimesele platvormile juurdepääs!

RMK matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 375 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist Oandult, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. RMK matkatee läbib 6 maakonda, 2 rahvusparki ning 9 kaitseala ja lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas. Rada on tähistatud kilomeetripostide ja suunavate siltidega, mis aitavad hästi rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja –pärandist, kultuurist ning puhkamisest.

Taevaskoja matkarada asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Raja algus on Saesaare parklast ja kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal, kus pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad ja maalilised vaated. Matkaraja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga ning rajal suunavad viidad eesti, inglise ja vene keeles. Ratastooliga külastajatel on võimalik tutvuda rajaga kuni Väikese Taevaskojani (edasi-tagasi u 2 km). Teadmiseks: Seoses Emalätte juures toimunud varinguga on külastajate suletud Emalätte juurest ülesminev rajalõik.  

Harilaiu poolsaar on Vilsandi rahvuspargi üks kauneim ja vanem osa, mis on kaitstud kui huvitava loomastiku, taimestiku ja geoloogiaga juba 1924.aastast. Harilaiu matkarajad saavad alguse RMK Harilaiu puhkekoha parklast. Pikem, 10 km pikkune tähistatud rada läbib Harilaiu kaelakitsuse ja suundub loodes Kiipsaare tuletornini, sealt rannaluiteid järgides Kelba nukini ja tagasi raja algusesse. 6 km rada keerab poolsaare keskel pikemalt rajalt Haabade lahe poole ja ühineb pika rajaga lõunas. Jalgu saab puhata ja telkida Laialepa lahe ääres. Tark on enne külastada RMK Vilsandi RP teabepunkti Loonas.

Vapramäe looduse õpperajal (3,5 km), mis on osa Varamäe-Vellavere-Vitipalu võrgustikust, saab mõnusa füüsilise koormuse vallseljakul kõndides, sekka saab lugeda legende Kalevipojast ning uudistada Põlismändi, Kuninga pärna, Kerikmäge ja palju muud.  Looduse õpperada, mis on tähistatud valge-punase-valge tähisega, algab Vapramäe peatusest. Matkarajal, Elva jõe ääres asub ka lõkkekohaga piknikuplats. Vapramäe Loodusmaja juurest võib matkata veelgi edasi ja külastada Tartu Observatooriumi. Edasi minna on lihtne, sest observatooriumi kuplid on kaugele näha.

Hüpassaare 5 km pikkune matkarada viib läbi rabastuva metsa Kuresoo rabasse. Rada algab lõkkekohas, kus on on võimalik grillida ja lubatud ka telkimine. Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jalapuhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste rabavaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida varesepere töid ja tegemisi, ning väikesest puisniidust. Raja lõpus asub helilooja Mart Saare majamuuseum 

Rannametsa luited on alati olnud populaarseks matkamispaigaks. Luitemaa looduskaitseala paremaks tutvustamiseks on siia rajatud looduse õpperada ja paigaldatud infotahvlid. Osaliselt laudteel kulgev ringikujuline õpperada läbib nii luitemännikut kui Tolkuse raba ning viib raba suurima laukani. Rajale jääb mitmeid huvipunkte, rabajärvi ja puhkekohti. Raja juurde jääva Eesti kõrgeima luite Tornimäe harjale on rajatud 18 m kõrgune vaatetorn, mille tipus avaneb suurepärane vaade Tolkuse rabale ja Pärnu lahele. Pane tähele! Ole rajal ettevaatlik, laudtee on amortiseerunud ja ootab renoveerimist.

Eidapere lähedal asuv Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 10 000 – 9000 aastat tagasi ja seda peetakse Eesti üheks vanemaks sooks. Rabasse viib laudtee, matkaraja pikkus on suurepärane ka lastega läbimiseks. Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 hektari suurune veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, see saab siin ujuda.  Rabamätastelt saab marju korjata. Raja peal asub ka 18 meetri kõrgune vaatetorn, kus saab imelise vaate kogu rabale. Kui laudtee liiga mugav tundub, saad soovi korral ka räätsamatkale minna.