Avasta Lõuna-Eesti tööstuspärandi kaasaegne elu ja võlu!

Allikas: South-Estonian Tourism

Avasta Lõuna-Eesti tööstuspärandi kaasaegne elu ja võlu!

Allikas: South-Estonian Tourism

Autor:

SA Lõuna-Eesti Turism

Kas tead, et Eestis on olnud üle 3000 tuuliku ja rohkem kui 800 vesiveskit? Või et 19. sajandil kulus enamik Eesti kartuli- ja viljasaagist viina valmistamiseks, mitte söögiks? Et Põltsamaal valmistati juba 18. sajandil portselani ning Räpinas on ligi 300 aastat järjepidevalt paberit toodetud?

Tööstus on iga riigi, rahva ja kultuuri oluline osa. Olgugi et Eesti on minevikus end suuresti elatanud põllumajandusest, on meilgi värvikas tööstusajalugu. Eestis on olnud sadu veskeid, meiereisid, viina- ja linavabrikuid, paberitööstusi, elektrijaamu. Siin on asunud Euroopa suurimad masina- ja laevaehitustehased ning puuvillamanufaktuurid. Tööstus on mõjutanud inimeste eluolu ja argipäeva rohkemgi, kui praegu tajuda oskame – tööstuse ümber rajati töölisasumid elamute ja poodidega, samuti (raud)teede võrk. Tuhandete elu koondus sinna, kus oli tööstus.

Lõuna-Eesti tööstuslikud maamärgid

Endisaegsed viinaköögid, veskid, vabrikud ja elektrijaamad on Lõuna-Eesti olulised maamärgid, mis on saanud uue elu, jutustades põnevaid lugusid ning pakkudes eredaid elamusi ja tegevusi.

Lõuna-Eesti pealinnas Tartus asub vana tehasekompleks, kus nõukogude ajal valmistati külmutusseadmeid, mittetöötavaid vihmavarje ning tõmblukke, samuti salajasi detaile sõjatööstusele. Tänaseks ühendab Tartu loomelinnak Aparaaditehas loomingulisi ettevõtjaid. Siin on kunstnike stuudiod, disainerite ateljeed, eriilmelistes kohvikutes pakutakse maitseküllaseid toite nii Eestist kui mujalt maailmast. Aparaaditehase boheemlaslik kvartal pakub lahedat meelelahutust igas vanuses külastajale.

Samas linnakus asuvas Trüki- ja Paberimuuseumis saad sa läbi kahe korruse uudistada paberi valmistamist, paberskulptuure, ajaloolisi trükipresse, puust ja tinast kirjatüüpe. Kui soovid, võid osaleda töötubades ja kaasa osta omapäraseid tooteid, mis valmistatud ainult Trüki- ja paberimuuseumis.

Elva linn Tartumaal on tekkinud tänu raudteele. Täna tuntud Elva matkakeskus asub ajaloolises Elva vaksalihoones. Matkakeskusest algavad tervise- ja matkarajad, restoran Waksal pakub kohalikku toitu ning erinevad kunsti- ja ajaloonäitused räägivad loo puhkepiirkonnast.

Jõgevamaal asuv Siimusti savitööstus on alguse saanud õnneliku juhuse tõttu, kui umbes 150 aastat tagasi Vene tsaar Jõgevamaalt läbi sõitis ja andis kohalikule edumeelsele talumehele idee tarbekeraamikat tootma hakata. Siimusti savikojas töötab järjepidevalt juba kolmas põlvkond, kes jätkab 1886. aastal alguse saanud tootmistavasid ning tutvustab põhjalikult kvaliteetse tarbekeraamika valmistamisprotsessi. Kohapeal müüakse laias valikus savinõusid.

Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai veevärgi ja kanalisatsiooni. Juba 1911. aastal valmis 30 m kõrgune punasest tellisest veetorn, mille ülesandeks oli linna varustamine veega. Tänaseni on säilinud väikeste akende ja kaheksakandilise puust ülaosaga Viljandi vana veetorn, kus torni kolmel korrusel on püsinäitus linna ajaloost, lisaks mitmed rändnäitused. Veetorn on oluline osa Viljandi kui tornide linna siluetist. Tornist avaneb suurepärane vaade Viljandi järvele ja vanalinnale. Avatud suveperioodil, talvel ainult ettetellimisel.

Võrumaa Lasva veetorni galerii on vana kolhoosiaegse sigala torn, mille arhitektide-kunstnike lennukad ideed ja kogukonna aktiivsus on muutunud atraktiivseks ja auhindadega pärjatud objektiks, kus klavertrepp teeb muusikat ja külastajad naudivad roosteses veetünnis foto- ja kunstinäitusi. Avatud suveperioodil, talvel ainult ettetellimisel.

Valgamaal töötab juba 140 aastat järjepidevalt vesiveski. Hellenurme veskimuuseumis näed, kuidas jahvatatakse vee jõul vilja, tehakse „taevamannat" ja jahu ning küpsetatakse koos kolmanda põlve veskiemandaga maitsvat rukkileiba. Veski külastus ettetellimisel.

Põlvamaal, Räpinas asub Euroopa ainulaadseim tööstusarhitektuuri pärl Räpina Paberivabrik , mille ajalugu ulatub 1728. aastasse. Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde ehitas Võhandu jõe äärde tellisevabriku ning sae-, jahu- ja paberiveski, mis tarvitasid jõuallikana vett. Räpina Paberivabrik, mis alustas tööd 1734. aastal, on Eesti vanim seni tegutsev tööstusettevõte, kus tänaseni paberit toodetakse. Vabriku külastus ettetellimisel.

Eeltoodud soovitused on muidugimõista vaid väike ülevaade Lõuna-Eesti tööstuspärandist. Järgmise kahe aasta jooksul äratatakse tänu Eesti-Läti programmi projektile „Revival of Industrial heritage for tourism development" uuele elule veel mitmeid põnevaid objekte ning luuakse kaasahaaravad tööstuspärandi teekonnad, mis tutvustavad tule- ja veetorne, veskeid, raudteepärandit ja tööstusi.

Viimati muudetud: 22.09.2017
Soovitame