Arvo Pärt – kuulsamaid heliloojaid maailmas!

Arvo Pärt on üks neid heliloojaid, kelle looming on oluliselt muutnud meie arusaamist muusikast. Kui tema esialgne looming oli pigem avangardistlikus helikeeles, siis hiljem jõudis ta just talle ainuomaste väljendusvahendite juurde, mida ta kasutab siiani. Panime maestro eluteest kokku põneva ülevaate.

Meie kultuuri au ja uhkus Arvo Pärt sündis Paides, kuid kasvas üles hoopis Rakveres. Seal astus ta ka muusikakooli klaverit õppima. Rakveres veedetud lapsepõlveaastate mälestuseks on linna keskväljakule püstitatud monument – kas oled seda näinud?

Oma esimesed teosed lõi ta juba kooliajal – huvi, andekus ja töökus viisid ta hiljem õppima Tallinnasse, kus tema kompositsiooniõppejõuks sai Veljo Tormis, hiljem Heino Eller.

Nagu ikka, peavad kompositsiooni õppivad tudengid tegelema loometööga juba õppetöö ajal. Pärdi puhul oli huvitav see, et ükski tema teostest ei jäänud n-ö koolitööks, vaid kõik need jõudsid välja kontserdilavadele ja võeti repertuaari ka teiste pianistide poolt (näiteks "Sonatiin" ja "Partiita").

Pärdist sai kiirelt heliloojate noore põlvkonna liider – seda tingis tema eristuv käekiri ja võimekus toota. Kooliajal öeldi tema kohta, et ta justkui "raputab noote varrukast". On tähelepanuväärne, et Konservatooriumi lõpetades tunti teda juba väljapool Eestit.

1968. aastal tuli esiettekandele tema teos "Credo", mis võeti kuulajate poolt taaskord hästi vastu,
kuid vaimuliku teksti kasutamise tõttu keelati see teos võimude poolt ära.

Ilmselt valdas Pärti peale seda teatud loominguline kriis, mida võib nimetada ka otsinguteperioodiks – ta tundis, et traditsioonilised muusikariistad ei ole piisavad selleks, mida ta tahtis väljendada. "Justkui peaks sööma kahvliga suppi või lusikaga liha," kirjeldas ta ise oma katsumusi.

Loominguline läbimurre

Loominguline paus kestis Pärdil aastani 1976, mil ta tuli välja täiesti uues helikeeles teostega - selles omaleiutatud n-n tintinnabuli (ladina keeles "kelluke") stiilis kirjutab Pärt tänini.

Tintinnabuli võiks kirjeldada nii: tehnika, mis sulandab meloodia ja kolmkõla hääle üheks orgaaniliseks tervikuks. Kui seletus keeruliseks jäi, siis kuula näiteks teoseid Für Alina (mis oli tema uue helikeele avateoseks) ja Spiegel im Spiegel ning asi saab selgeks. Lisaks kasutab Pärt muusikaliste elementidena vaikust ja järelkaja. Selles väljendub teatud tasakaal, esteetika ja vaimne eluhoiak. Tintinnabuli stiil on kantud väga tugevatest, isiklikult läbi tunnetatud religioossetest motiividest.

Suur osa Pärdi muusikast on sakraalne, inspireeritud liturgilistest tekstidest. See oli aga Nõukogude okupatsiooni ajal tabu, mistõttu pälvis ta võimudelt tihti kriitikat. 1980. aasta jaanuaris oli Arvo Pärt koos abikaasa Nora ja nende kahe pojaga sunnitud emigreeruma Viini. Aasta hiljem koliti Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) stipendiumi toel Berliini, kuhu jäädi ligi 30 aastaks.

Saksamaal elades sai alguse koostöö plaadifirmaga ECM. Pärdi muusikaplaatide sari levis kulutulena üle maailma ja tõi talle tohutult kuulajaid ja fänne. Sealt omakorda jõudis Pärdi muusika kiiresti paljude nimekate festivalide, orkestrite ja ansamblite repertuaari ning levis tele- ja raadioülekannete kaudu. Esikalbumist (Tabula rasa) alates on selles sarjas ilmunud kõik Pärdi olulisemate teoste esmasalvestused.

Tagasi kodumaal

2010. aastal naasis Arvo Pärt koos perega Eestisse, misjärel tekkis idee luua Arvo Pärdi Keskus, kus säilitada Pärdi isiklikku ja erialast arhiivi ning luua kohtumisruum muusikutele ja tema maailmavaatest huvitatutele. Eesti kultuuri mitmetahuline festival Nargenfestival korraldab iga aasta septembris Pärdi päevi.

Pärdi muusikat on kasutatud filmides

Teost "Spiegel im Spiegel" on kasutatud Simpsonite kahekümne viienda hooaja neljandas osas. Gus Van Sant'i lavastatud filmis "Jerry" on kuulda fragmenti "Für Alina'st" ning Thomas Andersoni projektis "Oil" saab kuulda katkendit "Fratresest" tšellole ja klaverile. Samuti on kasutatud Pärdi teosed vene kinos.

Kas teadsid, et ta on loonud muusikat ka lastele. Näiteks 1962. aasta saavutas tema lastekantaat "Meie aed" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Oma heliloojatee alguses oli ta seotud mitme lasteringi- ja teatriga, nii klaverisaatja kui muusikalise kujundajana. Mitmed tänaseni populaarsed lastelaulud sündisidki selle töö kõrvalt improvisatsioonina.

Ilmselt teame unepealt laule "Mina olen juba suur", "Aatomiku laul" või "Konnad". Pärdi lastelauludega on antud välja ka CD-plaat.

Kuula videost ühte tema tuntuimat teost: "Spiegel im Spiegel"

Millised on Arvo Pärdi kuulsaimad palad?

Arvo Pärdi eriilmeline helilooming hõlmab oreliteoseid, kammermuusikat, orkestrimuusikat, sh nelja sümfooniat, teoseid koorile, solistidele ja orkestrile ning a cappella koorimuusikat. Suurem osa tema teostest tuginevad liturgilistele või teistele vaimulikele tekstidele. Nende seast seda ühte lemmikut on raske leida, sest igaühes neist peitub oma võlu. Siiski on mõned teosed maailmas erilist kõneainet pakkunud. Näiteks Spiegel im Spiegel, Für Alina ja Tabula rasa. Eestlaste jaoks on südamelähedane kindlasti "Ukuaru valss"

Arvo Pärdi keskus – vaikuse ja rahu paik Laulasmaa looduses

Oktoobris 2018 Laulasmaal avatud Arvo Pärdi Keskus on nii helilooja isikuarhiiv kui inspireeriv kohtumispaik kõigile, kes tunnevad huvi tema loomingu ja sellega seotud teemade vastu.

Laulvate liivade järgi nime saanud Laulasmaa rannamändide all asuv keskus on kooskõlas Arvo Pärdi loomingulise hoiakuga ja avatud kõigile muusikahuvilistele.

Hoones paiknevad näituseala, raamatukogu, õppeklassid, isikuarhiiv, 140-kohaline auditoorium, videoruum ja kohvik. Keskus kutsub osa saama üldharivatest ekskursioonidest, heliloojat tutvustavast filmiloomingust ja vestlusõhtutest. Siin viiakse läbi kõrgetasemelisi kontserte ja meistriklasse.

Keskuse väärtuslikeim materjal on Arvo Pärdi käsikirjad, muusikalised visandid,
partituurid ja päevikud – arhiivi peamise osa moodustavadki helilooja originaaldokumendid.

Tutvuda saab tuhandete fotodega, erinevatel andmekandjatel olevate salvestustega, kirjavahetusega, filmide ning teiste helilooja elu ja loomingut puudutavate säilikutega.

Pärdi muusika ilust inspireeritud ainulaadse arhitektuuriga klaasist, puidust ja betoonist hoone arhitektuur astub dialoogi muusika ja loodusega ning sobitub suurepäraselt kohalikku koloriiti. Kaasaegseid taastuvenergiasüsteeme kasutav maja ühendub ümbritseva metsamaastikuga, luues tasakaalu kaasaegse arhitektuurilise vormi ja looduskeskkonna vahel. Uue hoone ehitust rahastas Eesti riik ning keskuse avamisega tähistati ühtlasi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Suvisel ajal saab külastada vaatetorni, kust avaneb võrratu vaade ümbritsevale loodusele.