Toit otse kevadisest loodusest

Allikas: Anneli Tandorf

Toit otse kevadisest loodusest

Allikas: Anneli Tandorf

Eestlased on juba iidsetest aegadest toiduks kasutanud taimi. Vitamiinidest pakatavad rohelised kevadvõrsed on kõigile kättesaadavad ning eriti on neid vaja meile, kes me oleme talvel päikese puudutust napilt tunda saanud. Kui arvad, et need pole söödavad, loe siiski artikkel lõpuni ja vaata üle, mida potti paned!

Värske ja isuäratav

Foto: Danel Rinaldo

Karulauk pistab oma nina maapõuest välja juba aprilli lõpul. Tänu oma tugevale maitsele puhastab ta keha kahjulikest mikroobidest ja parandab seedimist. Kas teadsid, et kevadises karulaugus leidub C-vitamiini 15-20 korda rohkem kui sidrunis? Karulauk maitseb suurepäraselt nii salatites, suppides, maitsevõides kui muidugi pestos! Kuid pane tähele, et looduses on karulauk kaitse all, nii et parim viis seda hankida on turult, kaubandusest või tuttavatelt, kes kasvatavad seda oma aias.

Nõges on esimene energiaallikas, mida kevad meile pakub. Kuigi Eesti rahvameditsiinis on kasutusel olnud kõik nõgese osad, kasutatakse tänasel päeval siiski peamiselt lehti, et teha neist teed, suppi või salatit. Nõges võtab ära väsimuse, annab jõudu, pakub palju C-vitamiini, kaltsiumi, rauda, kaaliumi jne, leevendab põletikke ja tugevdab verd. Vanad eestlased uskusid, et nõges on nõiaürt, seepärast kasutati seda palju loitsudes ja rituaalides. Seda visati tulle, et kaitsta maja välgu eest ning lisati pesuvette, et tühistada pealepandud needusi. Usuti, et nõges kaitseb ka kodukäijate, kummituste ja kurjade vaimude eest.

Loodusest leiab söödavat küll!

Foto: Mart Vares

Naat on aiaomanikele tõeline peavalu, kuid on tegelikult väga teretulnud toidulauale. Seda sobib väga hästi kasutada nii suppides, pestos kui salatites. Näljaaegadel võtsid vanad eestlased esmajärjekorras kasutusele naadi, lisades seda toidutegemisel, et toitu saaks rohkem. Lõuna-Eestis pandi seda leiva- ja karaskitaignasse, rahvameditsiinis kasutati naati mähisena, et leevendada põletikke. Tänapäeval teevad tõsised taimetoiduhuvilised naadist isegi moosi.

Nurmenukk õitseb mais ja juunis. Sellel kaunil kevadlillel on eesti keeles üle 200 nime, näiteks kanavarvas, kikaspüks, kikkahain, kukekäekaats, kuldvõti, kulupüks, kurekaats, käolill, neiulill, piimapisar, pääsulill, saksapüksid, taevasilm, taevavõti, kuldvõti, võipäts jne. Üheski meie looduslikus taimes ei ole nii palju C-vitamiini kui nurmenuku lehtedes. Inimese päevase C-vitamiini vajaduse rahuldab juba üksainus värske nurmenukuleht. Nurmenuku kohta usutakse, et ta viib kehast välja ebavajalikud ained ning uuendab keharakke, mõjub rahustavalt, aitab ärevuse ja unetuse korral, võtab ära peavalu ja migreeni, tal on köhavastane ja röga lahtistav toime. Tee nurmenukust teed ning kasuta salatites õisikuid.

Õpitoad ja maitsed loodusest

Foto: Danel Rinaldo

Tule tutvu maitse- ja ravimtaimedega Energia talu õpitubades või osale Klaara-Manni maheaia ausa aiavilja töötubades.

Kutsu endale ja sõpradele külla Maitseelamuse Koja toidu valmistamise õpituba või telli Elamustoitlustus Metsarestoranis vabas looduses.

Karaski ja lihaleiva tegemist saab õppida mai lõpus Narvas, kus toimuvad Ahjutoidupäevad "Vaata kööki 2017".

Viimati muudetud: 11.12.2017

Teema: Loodus, Söök, Jook ja Ööelu

Soovitame