Toit otse kevadisest loodusest

Allikas: Anneli Tandorf

Toit otse kevadisest loodusest

Eestlased on juba iidsetest aegadest kasutanud toiduks taimi. Vitamiinidest pakatavad rohelised kevadvõrsed on kõigile kättesaadavad ning eriti on neid vaja meile, kes me oleme talvel päikese puudutust tunda saanud napilt. Kui arvad, et roheline metsakraam pole söödav, loe siiski artikkel lõpuni ja vaata üle, mida potti võiks lisada!

Värske ja isuäratav

Foto: Danel Rinaldo

Karulauk pistab oma nina maapõuest välja juba aprilli lõpul. Tänu oma tugevale maitsele puhastab ta keha kahjulikest mikroobidest ja parandab seedimist. Kas teadsid, et kevadises karulaugus leidub C-vitamiini 15-20 korda rohkem kui sidrunis? Karulauk maitseb suurepäraselt nii salatites, suppides, maitsevõides kui muidugi pestos! Kuid pane tähele, et looduses on karulauk kaitse all, nii et parim viis seda hankida on turult, kaubandusest või tuttavatelt, kes kasvatavad seda oma aias.

Nõges on esimene energiaallikas, mida kevad meile pakub. Kuigi Eesti rahvameditsiinis on kasutusel olnud kõik nõgese osad, kasutatakse tänasel päeval siiski peamiselt lehti, et teha neist teed, suppi või salatit. Nõges võtab ära väsimuse, annab jõudu, pakub palju C-vitamiini, kaltsiumi, rauda, kaaliumi jne, leevendab põletikke ja tugevdab verd. Vanad eestlased uskusid, et nõges on nõiaürt, seepärast kasutati seda palju loitsudes ja rituaalides. Seda visati tulle, et kaitsta maja välgu eest ning lisati pesuvette, et tühistada pealepandud needusi. Usuti, et nõges kaitseb ka kodukäijate, kummituste ja kurjade vaimude eest.

Noored kuusevõrsed on kevadist väge täis vitamiinipommid, mis viivad kevadväsimuse ja puhastavad organismi. Suur C-vitamiini sisaldus annab võrsetele kergelt hapuka ja tsitruselise maitse, värske aroomi lisavad vaikudes sisalduvad eeterlikud õlid. Parim aeg noorte kuusevõrsete korjamiseks on mai teine pool, 2 - 4 cm pikkused võrsed on kõige pehmemad ja maitsvamad.
Toidule lisades annavad erkrohelised kuusekasvud sellele eksootilise ja rosmariinise maitse. Neid võib niisama näksida või kasutada smuutides, salatites ja värvika lisandina teistes roogades. Kuusevõrsetega võib lisada omapära ja iseloomu ka kääritatud jookidele, näiteks õllele. Võrseid saab hilisemaks kasutamiseks sügavkülmutada või kuivatada.

Jänesekapsas on tagasihoidlike valgete õitega ja kolmetiste lehtedega taim, mis kasvab varjulistes metsaalustes. Sageli pistetakse metsas jalutades suhu mõni hapukas C-vitamiinirikas leht või õis. Suuremad entusiastid koguvad lehti ja valmistavad neist kevadisi salateid, külmsuppe, terriine, rohelist võid ja külmi kastmeid.

Loodusest leiab söödavat küll!

Foto: Mart Vares

Naat on aiaomanikele tõeline peavalu, kuid on tegelikult väga teretulnud toidulauale. Seda sobib väga hästi kasutada nii suppides, pestos kui salatites. Näljaaegadel võtsid vanad eestlased esmajärjekorras kasutusele naadi, lisades seda toidutegemisel, et toitu saaks rohkem. Lõuna-Eestis pandi seda leiva- ja karaskitaignasse, rahvameditsiinis kasutati naati mähisena, et leevendada põletikke. Tänapäeval teevad tõsised taimetoiduhuvilised naadist isegi moosi.

Nurmenukk õitseb mais ja juunis. Sellel kaunil kevadlillel on eesti keeles üle 200 nime, näiteks kanavarvas, kikaspüks, kikkahain, kukekäekaats, kuldvõti, kulupüks, kurekaats, käolill, neiulill, piimapisar, pääsulill, saksapüksid, taevasilm, taevavõti, kuldvõti, võipäts jne. Üheski meie looduslikus taimes ei ole nii palju C-vitamiini kui nurmenuku lehtedes. Inimese päevase C-vitamiini vajaduse rahuldab juba üksainus värske nurmenukuleht. Nurmenuku kohta usutakse, et ta viib kehast välja ebavajalikud ained ning uuendab keharakke, mõjub rahustavalt, aitab ärevuse ja unetuse korral, võtab ära peavalu ja migreeni, tal on köhavastane ja röga lahtistav toime. Tee nurmenukust teed ning kasuta salatites õisikuid.

Võilill kasvab meil Eestis umbrohuna, kuid mitmel pool mujal kasvatatakse seda kultuurtaimena. Toiduks kasutatakse võilille juuri, õisi ja noori lehti. Lehed tuleb hakkida ja segada klassikalise salatikastmega (mesi, õli, palsamäädikas) ning lasta enne söömist 5 - 10 minutit seista. Õitest saab teha siirupit ehk võilillemett ja veini, neid võib taignasse kastetult frittida või praadida. Veel puhkemata noori õienuppe võib marineerida ja kasutada nagu kappareid. Võilille juurtest on tehtud nii kohvi kui teed.

Hapuoblikas on rikkaliku C-vitamiinisisaldusega taim, mille hapu maitsega lehed peletavad kiirelt väsimuse ja stressi, samuti soodustab hapuoblikas seedimist. Hakitud oblikalehti lisatakse suppidesse ja salatitesse, Vene köögis tehakse nendest pirukatäidist.

Õpitoad ja maitsed loodusest

Foto: Danel Rinaldo

Tule tutvu maitse- ja ravimtaimedega Energia talu õpitubades, saa osa kalatoitude õpitoast Peipsi järvel, õpi selgeks teesegude koostamise alused Süvahavva Loodustalu teede valimise ja valmistamise õpitoas või osale Klaara-Manni maheaia ausa aiavilja töötubades.

Kutsu endale ja sõpradele külla Maitseelamuse Koja toidu valmistamise õpituba või telli Elamustoitlustus Metsarestoranis vabas looduses.

Viimati muudetud: 19.05.2020

Teema: Loodus, Söök, Jook ja Ööelu

Soovitame
Uudiskiri