„Juba ainuüksi puhaste metsade pärast peaks Eestis puhkama!“

Tüdrukutebändi Little Mess liikmetel ei saa Eestimaa loodusest küllalt

Allikas: Little Mess

„Juba ainuüksi puhaste metsade pärast peaks Eestis puhkama!“

Little Mess on bänd, kus laulavad kolm noort naist – Viktoria Koljagina, Karmel Üksvärav ning Johanna-Elise Kabel. Kamba peale on neil soovitada õige palju nippe, kuidas Eestis mõnusalt puhata, ja rääkida nii mõnestki põnevast elamusest, mis puhates juhtunud on.

„Suviti jaanitule ajal olen ma viimasel ajal sattunud Pühajärvele, kus on ilusad mäed, mida mujal  Eestis pole. See on nagu teine maailm! Väga mõnus, linnamelust eemal, palju loodust ja metsa,“ ütleb Karmel. Ka Johanna-Eliset kisub Lõuna-Eesti poole: „Mulle meeldib puhata Eestis pigem talvel ja siis lähen ikka Lõuna-Eestisse suusatama ning lauaga sõitma. Olen ka ise Lõuna-Eestist pärit, nii et seal on mõnus olla enda väikses maalähedases majakeses.“ Ent Viktoria naudib väga spaasid, nii et tema eelistab sõita Lääne-Eestisse, eriti Saaremaale. „Seal on rahulik ja Tallinnast erinev, saan omaette olla. Peale selle ongi just minu jaoks mõeldud kõik terviserajad, rabad ja metsad,“ viitab ta oma värske-õhu-lembusele.

„Tundsin tõesti seda kas-Eesti-on-tõesti-nii-ilus tunnet!“

Johanna-Elise meenutab, kuidas lapsena Saaremaal Kuressaare lossis käis ja millise elamuse see talle jättis. „See oli imeline! Astusid sisse ja olid hoopis teises ajastus! Ja muidugi tuleb Saaremaal olles käia ära Georg Otsa spaas.“

„Mõni aasta tagasi käisin ma Võrus,“ ütleb Karmel. „Ma kardan tohutult kõrgust, vist üle kõige üldse, ent võtsin otsuse vastu ja ronisin Rõuges Pesapuu vaatetorni. Oi, seal oli ilus vaade! Jõle hirmus oli, aga sain tõesti tunda seda kas-Eesti-on-tõesti-nii-ilus momenti,“ naerab ta, et eneseületus oli oma hinda väärt. Selle peale räägib Viktoria, kuidas ta paar aastat tagasi Raplas langevarjuhüpet tegi. „Nägin me ilusaid metsi ja põlde. Maapinnalt vaadates tundub langevarjuri kiirus väga suur, aga tegelikult sealt ülevalt vaadates oli ikka aega kõike vaadata ja hetke nautida. Ka õhk oli nii värske,“ on ta kogemuse eest tänulik.

Karmel Võrus Ööbikupesa juures

Foto: Karmel Üksvärav

„Tunne oma riiki! On piinlik, kui sulle tulevad külla sõbrad välismaalt ja küsivad, kuhu minna, ning sa ei oska soovitada!“

Kõik kolm ütlevad, et eelkõige tuleks ikka Eestis puhata, ja siis alles kaugemale kiigata. „Tunne oma riiki,“ hüüatab Viktoria. „See on nii piinlik, kui sulle tulevad külla sõbrad välismaalt ja küsivad, kuhu minna, ja sa ei oska soovitada, ent tead, mida Euroopas teha.“ Ta on veendunud, et kõigepealt tuleb alustada oma riigiga tutvumisest: „Olen Tallinnas viis-kuus aastat elanud ja siiamaani avastan vanalinna,“ toob ta näite.

Johanna-Elise täiendab teda: „See, mis maailmas toimub praegu – Austraalia põleb ja metsa enam pole, mujal ehitatakse pilvelõhkujaid ja metsa enam pole… Kus see siis on veel alles? Ainult Euroopas, sealhulgas Eestis, ja siin leidub metsa isegi linna ääres. See tähendab, et me veel austame metsa ja hoolime sellest. Usun, et kasvõi Eesti puhaste metsade pärast peaks siin puhkama ja ka välismaa sõpru siia kutsuma.“

Kaunid paigad soovide nimekirjas

„Mu nimekirja tipus on Lõuna-Eesti, sest olen seal suhteliselt vähe käinud,“ ütleb Viktoria. „Tahaksin seal ägedaid kohti külastada, mõnda mõisa ööbima jääda ja kuppelmaastikuga tutvust teha. Paar korda olen sinna sattunud, ent vaid talvel, nüüd on aeg suvel tulla ja kohe mitmeks päevaks.“ Ka Karmeli soovide nimekirjas troonib Lõuna-Eesti: „Tahaksin Otepääle suusatama minna. Muidugi, sellisel talvel nagu praegu, kus lund pole, ei saa ka seal suusatada,“ muigab ta.

Johanna-Elise soovib aga rohkem saartele jõuda. „Muidugi olen ma käinud Saare- ja Hiiumaal, aga tahaksin sinna uuesti minna ja veel rohkem näha,“ sõnab ta. „Väiksena sai rohkem igasugu saartel käidud, aga nüüd tuleks need kõik taas meelde tuletada, Eesti saared on ju kõik omamoodi erilised.“ Viktoria segab talle vahele: „Aga tead, Johanna-Elise, ole saartel siiski ettevaatlik! Gümnaasiumi viimasel aastal käisin ma Aegna saarel, kaasas oli kõik üheks ööks vajalik. Ent ilm muutus ja ma jäin sinna kolmeks päevaks!“ Ta räägib, et kuna internetiühendus just kõige parem polnud ja ka helistada vanematele ei saanud, olid nood lapse pärast juba väga mures. „Nii et kui saarele lähed, siis valmistu sinna kauemaks jääma! Meie näiteks panime rahad kokku ja ostsime saare ainsast poest vett ja küpsiseid,“ räägib Viktoria, lisades, et neil oli siiski väga lõbus: „Mängisime kaarte ja see kõik oli täitsa romantiline. Üks ägedamatest puhkuseelamustest.“

Vaata, kas jääkaru Aaronile meeldis lauljate kingitus!

Soovitame