Ida-Virumaa on Eesti rekorditemaa

Allikas: Teppo Tirkkonen, Visit Estonia

Ida-Virumaa on Eesti rekorditemaa

Eesti idapoolne piirkond, Ida-Virumaa, on rikas paljude Eesti ja isegi Euroopa rekordite poolest. Seda kinnitab värske Tartu Ülikooli uuring, mille eesmärk oli üles tähendada Ida-Virumaal paiknevad Eesti rekorditekohad. Ainulaadne loodus, rikkalik kultuur ning avarad võimalused ekstreemspordiks ja seikluseks annavad lisapõhjusi, miks suunduda itta!

Rekordsaavutused on seotud nii siinse looduse kui ühiskonnaga. Rekordpaikasid tuli kokku 34, koos alamrekorditega koguni 60! Osa neist on tuntud juba eelnevalt, kuid töö käigus tuli välja ka mitmeid üllatusi.

Narva-Jõesuu lai liivarand

Foto: Mariann Liimal, Visit Estonia

Eesti pikimad liivarannad asuvad just siinkandis: Peipsi põhjarannikul 32 km ja Narva-Jõesuus 8,5 km. Samuti asub Ida-Virumaal Eesti kõrgeim juga Valaste, kõrgusega 30 m ning veerohkeim juga, mis on Narva juga.

Siit piirkonnast leiame Eesti võimsaima pankranniku: Balti klindi kõrgeim punkt, mille kõrgus on 57 m, asub Ontikal ning pikim katkematu lõik 19 km on Saka-Toila vahel.

Eesti jõgedest on Narva jõgi kõige laiema ja kõige sügavama sängiga. Samuti on Narva jõgi Eesti kõige saarterohkem ning ka veerikkam jõgi. Veekoguste osas on see Läänemerre voolavate jõgede hulgas märkimisväärsel 8. kohal.

Puhatu soostikku võib aga lugeda Eesti suurimaks soostikuks, selle kogupindala on 160 km2.

Alutaguse metsades jõib ka karuga kokku juhtuda

Foto: Jürgen Voolaid, Visit Estonia

Eesti järvederikkaim ala paikneb Kurtnas, kus 30 km2-l laiub 40 järve. Ida poole liikudes leiame eest Eesti suurima tehisveekogu – Narva veehoidla ehk Narva mere. Ida-Virumaale on iseloomulik ka hulgaliselt rekordilise kõrgusega tehispinnavorme, need annavad põhjuse piirkonda humoorikalt nimetada Ida-Viru mägismaaks.

Päris kindlasti võib öelda, et Alutaguse piirkond on Eesti üks suurimaid puutumatu loodusega alasid. Siin asub ka Eesti noorim rahvuspark – Alutaguse rahvuspark.

Võib isegi öelda, et Eesti ainuke vulkaan asub Ida-Virumaal, Tudulinnas. Siiski on see tegelikult geoloogiliselt võimatu ja tegemist on sölliga ehk sulglohuga, mis on tekkinud jääpanga sulamisel.

Ida-Virumaa on kuulus mitte ainult looduse, vaid on muljetavaldav ka seikluste ja inimkätega  loodu poolest.

Kiviõli seikluskeskuses saab teha Eesti kõige pikema trosslaskumise 600 m, kiirusega kuni 80 km/h. Kohtla-Nõmmel asuv Eesti kaevandusmuuseum on kahtlemata Eesti sügavaim muuseum, kaevanduskäikudesse tuleb laskuda 8 meetri sügavusele.

Narvas asuv Kreenholmi manufaktuur oli oma 64 000 värtnaga 19. sajandil suurim Euroopas. Sillamäel on suurepäraselt säilinud stalinliku arhitektuuriga hooned, Jõhvis aga suurim keskaegne maakirik ja siin asus ka üks esimesi maa-apteeke.

Aidu omapärane maastik

Foto: Julia Kivelä, Visit Estonia

Pühtitsa klooster, mis on Eesti suurim klooster ning ainus aktiivne õigeusu klooster Eestis, on ka Loode-Venemaa ja selle lähipiirkonna suurimaid usulisi keskusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Ida-Virumaal seiklemiseks leiab igal ajal hulganisti põhjuseid!

Ida-Virumaa rekorditepaigad Google kaardil

Viimati muudetud: 02.12.2020

Teema: Põhja-Eesti, Kultuur ja Ajalugu, Aktiivne puhkus, Loodus