Ida-Viru parim söögikoht

Allikas: Joosep Martinson

Ida-Viru parim söögikoht

Allikas: Joosep Martinson

  • Ida-Viru parim söögikoht Allikas: Joosep Martinson

Teet KorstenPõhjaranniku ajakirjanik

Üks värskemaid tegutsejaid Eesti restoranimaastikul ja juba teisel tegutsemisaastal Eesti parimate hulka tõusnud söögikoht on eriline selle poolest, et pälvis ainsana selle tiitli Ida-Viru maakonnas ning tegutseb arhitektuurselt ja ajalooliselt haruldases kindluselamus. Millise seni veel üsna hästi varjatud pärliga on tegu?

Kohviku perenaine Sigrid Välbe räägib, kuidas alguses ei nimetatud end restoraniks. "Restoran on midagi muud. Seal on etiketi- ja teenindamisnõuded, vormiriietus jm. Me ei julgenud end kohe alguses restoraniks nimetada ja nimetasimegi à la carte'i kohvikuks. Meil on ikkagi à la carte'i menüü ja kui tellimus esitatakse, hakkame seda värskelt tegema; meil pole midagi ette tehtud. Sestap peab meie juurde tulles varuma aega. Suure tõenäosusega hakkab nüüd à la carte'i kohviku aeg läbi saama. Arvata võib, et järgmisest hooajast nimetame end siiski ümber restoraniks. Talve jooksul kõpitseme oma interjööri ja mõtleme ka vormiriietusele," teeb perenaine nimetamise teema selgeks.

Kohvik avati 27. juunil 2014 ja söögikoht on suvehooajal olnud lahti iga päev, hooajaväliselt vaid laupäeviti ja pühapäeviti − lisaks ettetellimisel igal ajal. Perenaine ütleb, et kindluse asupaik ei võimalda paraku väljaspool hooaega iga päev uksi avada.

Kuidas saavutati lühikese ajaga tunnustust pälvinud tase? Välbe ütleb, et kohe idee alguses võeti eesmärgiks pääseda 50 Eesti parema restorani sekka. "See oli sihipärane töö. Esimesel aastal vaevlesime eksistentsiaalsetes probleemides: üritasime kööki paika loksutada ja muud. Esimene suvi oli raske ja pingeline. Kõik oli meile uus, kuna ei mina ega mu kaasa Janner Eskor pole kumbki kunagi toitlustamisega tegelnud − valdkond oli uus ja samamoodi turismiteema. Oli siht, et meid märgataks ka Eesti piires," räägib naine, kes oli enne  lapsepuhkusele jäämist hoopiski Eesti Energia Kaevandustes juhatuse assistent.

Vaid kohalik tooraine

Mis on Purtse kindluse à la carte'i kohviku tugevused ja hitid? Kohe alguses võeti mudeliks modernne Eesti köök: aetakse n-ö Eesti asja ja kasutatakse võimalikult palju kohalikku toorainet. Näiteks pakutakse ainult Purtse kalameeste Soome lahest püütud hooajalist kala. Suvel küll varutakse siiga, räime, ahvenat ja lõhet. "Kuid kui see meil otsa saab, siis on otsas ja hulgilaost ei hakka me kala juurde ostma. Ainsana peame juurde ostma lõhet, kuna see on meil grupitoitlustuses."

Suvel kasvatatakse kõiki aedvilju ja juurikaid ise ning varutakse muud kohalikku toorainet. "See teeb teenuse ka kallimaks. Väga tahaks tellida hulgilaost Poola vm toiduaineid, mis oleks odavam ja ka kasumlikum, aga me põhimõtteliselt seda ei tee. Üritame tõesti võimalikult palju kohalikku toorainet tarbida," räägib Välbe, kes on ise nüüd ka kokaks õppinud. Tippkokaks, nagu selgub.

Veel arenguplaanidest: kevadel saab valmis pruulikoda ja valmistama hakatakse kindluse oma õlut. Tegu oleks esimese ametliku Ida-Viru
käsitööõlle pruulikojaga. "Pälvitud auga käib kaasas veel suurem töö: nüüd ei saa lippu enam alla lasta; jääb üle vaid kõrgemale tõsta," ütleb õnnelik perenaine ja meenutab, et Eestis on tervelt 1300 söögikohta.

Ka Lääne-Virumaalt on ainult üks söögikoht Eesti parimate seas ja sealne tipptegija on Vihula mõisa köök.

Viimati muudetud: 30.07.2017

Teema: Põhja-Eesti, Söök, Jook ja Ööelu