Alutaguse rahvuspark

Sealne loodus on silmapaistev oma kaunite põlismetsade ja sügavate soode poolest, meenutades kohati taigat. Alutaguse piirkonnas elavad mitmed ohustatud ja haruldased liigid nagu rabapüüd ja lendoravad, kelle jaoks on sealsed metsad ja sood viimaseks sobivaks elupaigaks.  

Paksude laante vahel müttavad ringi Eesti suurimad kiskjad – pruunkarud. Karukantsiks nimetatud Alutagusel elab ca 500 mõmmikut, kellega võib vabalt kevadisel metsateel kohtuda. Kui see mõte ajab judinad peale, aga karusid on siiski soov oma silmaga näha, võib vabalt külastada mõnda spetsiaalselt karuvaatlusonni, millest on mugav ja põnev mesikäpa toimetamisi piiluda.

Alutagusel võib nautida mitmeid unikaalseid loodusnähtusi nagu näiteks Peipsi põhjaranniku üle 30 km pikk luitmetsade ja laulvate liivadega rand või Alutaguse soostiku 18 m kõrgused kriivad ehk mandriluited, mida mujal Eestis ei leidu.

Puhatu soostik on Eesti soostikest suurim ning selle servas asuva Poruni jõe kaldail kasvavad väärtuslikud põlised laialehelised metsad. Jõe kallastel võib sattuda kohati paljanduvatele geoloogilistele kihistutele.

Eesti suurima järvede tihedusega maastikul, Kurtna järvestikus on 30 km2 suurusel alal üle 40 järve. Nende seas on eriti väärtuslike ja haruldaste liikidega järvi, näiteks Valgejärv.

Mäetaguse tammik on Euroopa üks põhjapoolsemaid tammikuid, kus kasvavad kuni 300 aastat vanad laia võraga ja elustikurikkad puud.

Iisaku oos on Eesti kõrgemaid oose, mille kõrgeim tipp on Tärivere mägi (94 m). Oosil kasvavas metsas elavad haruldased lendoravad.

Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõe ülemjooksule, Vasknarva ja Karoli vahele on kujunenud unikaalne, vanajõgede ja lopsakate luhaniitudega maastik.

Rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit.