Allikas: Karl Ander Adami, Visit Estonia

Alutaguse rahvuspark

Alutaguse rahvuspark, mis on Eesti rahvusparkidest noorim, loodi 2018. aastal Ida-Eestis siinsetele paikadele omaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks ja tutvustamiseks. Koos Alutaguse rahvuspargiga on Eestis kokku 6 rahvusparki.

Ajalooliselt on Alutaguse piirkond Eesti suurim okasmetsade ja soode ala ning oluline paljudele liikidele (meri- ja kaljukotkad, metsised, rabapüüd, kakud, loorkullid, lendoravad, pruunkarud jne). Siin leidub erinevaid taimekooslusi, maastikuvorme ja järvetüüpe. Rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit.

Alutaguse rahvuspark moodustati 11 kaitseala  baasil – Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga, Mäetaguse ja Iisaku maastikukaitsealad ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala. Uue rahvuspargi loomisega tekkis piirkonda terviklik ja süsteemne loodus- ja pärandkultuuri kompleks. 

Rahvuspargis leidub palju vaatamisväärset ning erinevaid aktiivse puhkamise võimalusi.

Puhatu soostik on Eesti soostikest suurim ning selle servas asuva Poruni jõe kaldail kasvavad väärtuslikud põlised laialehelised metsad. Jõe kallastel võib sattuda kohati paljanduvatele geoloogilistele kihistutele.

Puhatu ja Agusalu soostikes asuvad Eesti ainsad mandriluited e kriivad, mille kõrgus on kuni 18 m. Kõrged ja kitsad liivaseljandikud vahelduvad järsult väikeste sooaladega, moodustades viirulisi maastikumustreid.  Kriivadel kasvavad vanad looduslähedased metsad,  enamasti nõmme- ja palumännikud. Neilt avaneb meeldejääv vaade lagedale soole ja järgmistele liivaseljandikele. 

Peipsi põhjarannikule jäävad Eesti pikim liivarand ja unikaalne Smolnitsa luitestik (40 km). Siinse ranniku liivaterad tekitavad hõõrdudes heli, moodustades nn „laulva liiva“.

Eesti suurima järvede tihedusega maastikul, Kurtna järvestikus on 30 km2 suurusel alal üle 40 järve. Nende seas on eriti väärtuslike ja haruldaste liikidega järvi, näiteks Valgejärv.

Mäetaguse tammik on Euroopa üks põhjapoolsemaid tammikuid, kus kasvavad kuni 300 aastat vanad laia võraga ja elustikurikkad puud.

Iisaku oos on Eesti kõrgemaid oose, mille kõrgeim tipp on Tärivere mägi (94 m). Oosil kasvavas metsas elavad haruldased lendoravad.

Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõe ülemjooksule, Vasknarva ja Karoli vahele on kujunenud unikaalne, vanajõgede ja lopsakate luhaniitudega maastik.

Kuhu minna ja mida teha
Uudiskiri