Tallinn 800 – ilus vanus kaunile keskaegsele linnale

Allikas: Liina Notta

Tallinn 800 – ilus vanus kaunile keskaegsele linnale

  •   Allikas: Kaupo Kalda
  •   Allikas: Kaupo Kalda
  •   Allikas: Renee Altrov

2019. aastal tähistab Tallinn suurt juubelit – möödub 800 aastat linna esmamainimisest kirjalikes allikates ja ajalooareenile ilmumisest 1219.aastal. 800 aastat on soliidne vanus kaunile keskaegsele linnale ning sel puhul tasub veidi meenutada selle ajalugu.

Esimesed asustusjäljed

Kuigi esimesed teadaolevad asustusjäljed linna territooriumil pärinevad Härjapea jõe piirkonnast Keldrimäelt, puuduvad otsesed tõendid linnaga seotuse kohta. Küll aga võib Tallinna esiajalugu seostada Iruga, kuhu I aastatuhande teisel poolel ehitati linnus koos asulaga, mis jäeti maha 11. sajandi keskpaiku.

Hiljem rajati praegusele Toompea künkale Lindanise linnus (vene allikates Kolõvan), mida võib pidada muinasmaakonna Rävala keskuseks. Ilmselt tuleneb siit ka Tallinna saksakeelne nimi Reval. Pidevalt seal 13. sajandil siiski veel ei elatud, seega pidi see kindlustus pakkuma kaitset ainult vaenlase rünnakute korral.

Vanalinnas leiab põnevaid tegevusi

Foto: Mart Vares

Soome lahel kulgeva kaubatee kasutamine muutus 9.-10. sajandil elavamaks ja seetõttu omandas tähtsuse ka Tallinna sadamakoht. Praeguse all-linna kohal võisid teise aastatuhande algul paikneda skandinaavia ja vene kaupmeeste hooajalised asulad, kuid otseseid tõendeid nende kohta siiski ei leidu.

Iga taanlane on uhke oma lipu üle

Talllinna esmamainimine kirjalikes allikates toimus seoses Taani kuninga Valdemar II ristiretkega Põhja-Eestisse 1219.aasta juunikuus ning on tuntuks saanud eelkõige Henriku Liivimaa kroonika kaudu.

Tulevase Tallinna linna kohal toimus 15. juunil 1219 lahing taani ja eesti vägede vahel. Taanlased saavutasid küll võidu, kuid kerge see neile ei olnud. Legend räägib, et õnn pöördus taanlaste poole alles siis, kui taevast langes alla Taani lipp – valge ristiga punane Dannebrog.

Taani kuninga aed

Foto: Oliver Moosus

Aegade jooksul on Tallinn olnud nii Mõõgavendade Ordu kui Saksa Ordu valitsuse all. 13.sajandi keskel sai Tallinn Lübecki õiguse, millega liitus keskaegsete saksa kaubalinnadega ühisesse liitu.

Keskaegne hansalinn

Sama sajandi lõpus lõpus ühineti aga Hansa liiduga, mis muutis oluliseks suhted vene, esmajoones Novgorodi kaupmeestega. Tänu sellele koondus siia oluline osa Lääne-Euroopa ja Novgorodi vahelisest kaupade liikumisest ning aja jooksul kasvas linna roll Läänemere idaosa kaubanduses ja poliitikas üha suuremaks. Tallinna kui keskaegse hansalinna õitseajaks oli 15. sajand.

Rüütli varustus

Foto: Tatjana Lind

Kõik tähtsamad Tallinna kirikud rajati 13. sajandil. Ilmselt tegutses samal sajandil ka toomkool Toompeal, kuigi esimesed kirjalikud mainimised selle kohta pärinevad 14. sajandi algusest. 15. sajandi algul rajati linnast välja ida poole birgitiinide ordu klooster ehk Pirita klooster.

Aegade jooksul on Tallinn kuulunud nii Rootsi kui Vene riigi koosseisu, mis on jätnud oma jälje linna arengule ja linnapildile. Peeter I käsul alustati siia sõjasadama rajamist ning asutati Admiraliteedi töökojad sõjalaevade ehitamiseks ja varustamiseks.

Vaade linnamüürilt

Foto: Mart Vares

19.sajand tõi uued tuuled

1805. aastal asutati esimesed Tallinna elementaarkoolid ja Tallinna Kubermangugümnaasium. 1819.aastal oli Tallinn jaotatud 7 linnajaoks, lisaks eeslinnadele oli linna ümber veel umbes 40 suvemõisa.

1870. aastal avati Balti raudtee, mis ühendas Tallinna Peterburiga ning tänu sellele elavnes kaubandus ja arenes tööstus. Seega hakkas 19. sajandil kasvama Tallinna elanike arv ja laienema eeslinnad. Aastast 1888 hakkas Tallinnas liikuma tramm, mis sel ajal oli hobutramm ehk konka.

19.-20. sajandi vahetuseks oli eestlaste haridustase tõusnud ja paranenud majanduslik olukord, tänu sellele sai uut uut elujõudu eestlus. 1906. aastal valiti esimene eestlasest linnapea – Voldemar Lender.

Oma jälje jätsid linnale mõlemad maailmasõjad, kahanes elanike arv ja II maailmasõjas said kannatada paljud hooned. Sõjajärgsetel aastatel hakkas aga elanike arv taas kiiresti kasvama, oluliselt laiendati tööstust ja tootmist ning kerkisid uued linnaosad.

Vanalinnas leidub alati avastamist

Foto: Renee Altrov

Tänapäeval on Tallinn Eesti suurima linnana kõige kiiremini muutuv – arenevad tänavad, ehitatakse uusi ja renoveeritakse vanu hooneid, kerkivad kaubandus- ja meelelahutuskeskused, lisanduvad muuseumid ja teatrid. Siinne värvikirev kultuurielu, kontrastiderohke atmosfäär, imeline vanalinn ja väikesed vahemaad meelitavad Tallinnasse igal aastal tuhandeid külalisi.

Tähistame juubelit

800 aastat on linna ajaloos pikk aeg ja seda tuleb ka vääriliselt tähistada. Tutvu juubeliüritustega ning külasta siinsele kultuuripärandile ja kogukonnale pühendatud suurimat festivali – Tallinna Vanalinna Päevi. Tallinna Linnamuuseum tutvustab mitmete uute näitustega Tallinna asutamisaega ja ühist ajalugu Taaniga.

Tallinn ei maga, siin toimub alati midagi uut ning linnaga tutvumiseks on võimalik ette võtta mitmeid temaatilisi ajalooretki nii giidiga, jalgrattal kui omal käel. Tule külla!

Keskaegset linna saab avastada mitmel moel

Foto: Jaanus Ree

Allikas: Tallinn.ee

Viimati muudetud: 15.05.2019

Teema: Tallinn, Kultuur ja Ajalugu

Soovitame