Linnade või külade lähedal asuvad matkarajad!

Rakvere tammiku puhul on tegemist ainulaadse rohealaga põhjamaises linnamaastikus. Arvatakse, et praegune Rakvere tammik oli kunagine eestlaste püha hiis. Tammik on populaarseks puhke- ja sportimiskohaks ning looduslikuks õppeklassiks õpilastele.  23 ha suuruse tammiku jalutusradade pikkus on u 3 km. Tammiku matka- ja õpperadadel on infotahvlid, mis tutvustavad 150-220 a. vanuseid tammesid, rajal näeb erinevaid samblikke, taime- ja puuliike ning liigirikast metsalinnustikku. Tammikus asuvad ka Nõukogude võimu poolt represseeritutele püstitatud mälestusmärk "Okaskroon" ja Saksa sõjaväekalmistu.  

Enamus ajast aastas on rada, mis kaetud puitlaastuga, jooksukõlblik, saab tegeleda kepikõnniga ja sõita jalgrattaga. Samas on ka orienteerumiskaart ja MOBO rada. Raja kõrval Raudtee tänaval on välijõusaal.  Talvel muutub metsas looklev mõnede küngastega rada valgustatud suusarajaks, millel saab harrastada nii klassika- ja vabastiili. Suusarajad on  1 ja 3 km pikkused .  Raja algus ja lõpp Türi Ühisgümnaasiumi juures, teine pääs rajale ja parkla on Tolli ja Raudtee tänava ristumiskohas, endisel raudteetammil. Türi Ühisgümnaasiumi juures on talvise külmaga liuväli ja suvel rulapark.

Erineva pikkusega rajad aastaringselt kõndimiseks ja jooksmiseks, talvel suusatamiseks. Väiksem ring on 1,8 km pikk (valgustatud) ja pikem ring 2,8 km pikk (osaliselt valgustatud). Rajal on ka valgustatud kelgu- ja suusamägi. Profiililt on rada lauge, sobilik nii tervisesportlastele kui professionaalidele. Raja algus on Sõmerul Pika tn ja Staadioni tn ristmikul, kus asub ka parkimisala ca 15-le autole. Raja alguses on infotahvel raja joonistega. Sõmeru Terviserajal asub ka kelgu-ja suusamägi, mis on valgustatud. Lisaks asub mäe vahetus läheduses inventari-ja teenindushoone.

Narva-Jõesuu terviserada asub linna servas ja lookleb kauni männimetsa all. 2 km pikkusel ringil saab joosta, rattaga sõita, harrastada kepikõndi või niisama jalutada ning talvel suusatada. Piisava lume korral on talvel sisse aetud ka klassikajälg. Hea teada: Narva-Jõesuu randa jalutab 15 minutit.

Vinni-Pajusti tammiku terviserajad kulgevad Vinni-Pajusti maastikukaitsealal. Radade algus on Vinni-Pajusti Gümnaasiumi juures. Soojemal ajal saab siinsetel radadel  joosta, tervisekõndi teha, jalgrattaga sõita ning mängida discgolfi. Talveperioodil on aga suusasõpradele loodud kõik võimalused suusaspordiga tegelemiseks. Tammikus on huvilisi ootamas nii klassika- kui ka vabatehnikarajad. Võimalik on valida nii 1 km või 2 km valgustatud suusarada.

Pähklimäe on nime saanud tänu siin levinud sarapuudele (pähklipuudele). Ligi kolmekilomeetrilisel loodusrajal paikneb 2 suurt ja 4 väikest infotahvlit, kus antakse lühiülevaade Äkkeküla loodusest: siin kasvavatest puudest ja rohttaimedest, elavatest lindudest ja loomadest ning eluta loodusest (klint ja rändrahnud).

Kärdla lähiümbruse metsadesse loodud matkarada sobib nii puhkepäevaseks jalutuskäiguks kui ka looduse nautimiseks. Värvimärgiste ja suunaviitadega tähistatud rada kulgeb läbi mitmesuguste metsakoosluste ja ümber väikeste soolapikeste. Matkamiseks sobib igal aastaajal, kuid tuleb arvestada, et rajal on märjemaid ja vesiseid kohti. Kuival ja põuasel kevadel ning suvel läbitav kuiva jalaga, märjemal aastaajal tuleks rajale minnes jalga panna vettpidavad jalanõud. Kraavide ületamiseks on rajal 4 purret. Raja läbimiseks kulub rahulikus tempos umbes tund.

Kuressaare Tervisepark paikneb 36-hektarilises metsatukas. Tervisepargis ootavad Sind 0,6 km, 1 km ja 2 km pikkused valgustatud jooksu- ja suusarajad. Rajad on kaetud saepuruhakkega. Suvel saad kasutada jooksu- ja matkaradu, talvel liuvälja ja suusaradasid. Tervisepargis lastele ka kelgumägi.

Pärnu rannaniidu looduskaitseala hõlmab kokku 341 hektarit metsatukki, laguune ja rannaniite. Siin karjatatakse veiseid ehk linnalehmasid ning siin armastavad pesitseda nii linnud kui kahepaiksed. Unikaalse linnalooduse avastamiseks on külastajate jaoks projekti Linnalehmad toel rajatud 600 meetrine vaateplatvormiga matkarada, mis asub Pärnu keskrannas mere ääres. Külalised saavad kõndida otse sonnide ehk üleujutatud niitude kohal ja avastada erilisi ning looduskaitse all olevaid taimi. Laugjalt tõusval rajal saab loodust nautima minna nii lapsevankri kui ka ratastooliga.

Linnalähedane 2,8 km pikkune matkarada on meelispaigaks nii kohalikele kui kaugemalt tulnutele. Raja alguses asuvalt infotahvlilt saab ülevaate metsanduse põhimõistetest. Metsarajal saab tutvuda mitmesuguste metsandus- ja looduskaitseteemadega ning imetleda nii 160-aastase hoiumetsa vaikust kui jõeäärseid põlisleppasid. Raja kõrvale, Pärnu jõe äärde on rajatud grillrestiga kaetud lõkkekoht ja mõnusaks äraolemiseks on katusealusega laud ja pingid. Samuti on sealne jõekallas populaarne paik kalapüügiks.

4 km pikkune rada kulgeb mööda pinnase- ja laudradu läbi erinevate metsatüüpide, üle kanalite ja allikate. Männikupoolses osas asub 10 meetri kõrgune vaatlustorn, kus saab jalgu puhata. Rada on kuiva jalaga läbitav igal aastaajal. 2 kilomeetri pikkune laste- ja invarada kulgeb suures osas mööda pinnatud teed ja on tervenisti koos platvormidega läbitav lapsevankri ja ratastooliga. Mõlemale raja osale on paigaldatud kohalikku loodust tutvustavad infostendid. Ära telgi ega tee lõket, prügi võta kaasa. Marju ja seeni korja sildadest ja radadest eemal, et ka järgmine jalutaja näeks metsaande. 

Valgeranna terviserajal on mitmekesised sportimisvõimalused. Siin on kolm ringi: 500 m, 1 km ja 3 km pikkused. Kõige lühem rada on jõukohane algajatele sportlastele ja lastele, kõige pikemale rajale jääv tugev tõus Valgeranna luitele nõuab veidi rohkem pingutust. Valgustatud on 500 m ja 1 km rada.Sama raja ulatuses on väga aktiivselt kasutatav discgolfi rada. Lumisel talvel on siia loodud ka suusarajad. Rajale pääseb mitmelt suunalt – Valgeranna seikluspargist, Valgeranna golfiväljaku poolt tee äärest või Villa Andropoffi parklast (3 km rajale).

Loode Tammikust leiad vana tammiku, puisniidu ja puiskarjamaana ning rannaniiduna hooldatavad alad, haruldased taime- ja loomaliigid. Võib oletada, et Loode tammiku vanima põlvkonna moodustavad puud, mis jäid järele Peeter I algatatud laevastikuehituse kampaaniast. Puudest seltsivad tammega arukask, sookask, haab, saar ja pihlakas. Tammikust on leitud 14 erinevat orhidee liiki. Hea teada: Looduskaitse all on mets 1955. aastast. 2003. aastal avati seal linnuvaatlustorn. Loode tammik on meil vähestest säilinud loodusliku tekkega tammikuid Eestis.

Ümber Pühajärve kulgev matkarada algab Otepää Looduspargi keskuse juurest. 12 km pikkune rada viib avastusretkele Eesti ühe omapärasema ja kaunima järve lähiümbrusesse. Raja läbimiseks kulub keskmiselt 3-6 tundi. Raja äärde jäävad puhke- ja lõkkekohad. Osa rajast (ca 2,2 km) kulgeb mööda Pühajärve-Kääriku liikumisrada, Otepää-Kääriku maantee kõrval. Rada sobib läbimiseks nii jalgsi kui ka rattaga, kuid rattaga sõitjail tuleks arvestada sellega, et kohati tuleb jalgratast käekõrval lükata. Matkarajale jäävad ka RMK Kiigemäe ja Kooliranna lõkkekohad kus on lubatud nii telkimine kui tule tegemine.

Paluküla terviserada Hiiumaal kutsub sind nautima puhast saare õhku ja imetlema saarele omast loodust. Sind ootab 1,8 km pikk valgustatud rada, mis on vastavalt ilmastikule läbitav nii jalutades, joostes, rattaga kui ka suuskadel. Loomulikult ei puudu ka kelgumägi. Lisaks on valikus veel ka 2,2 km pikkune asfaltkattega kergliiklustee, 2,7 km pikkune valgustamata ring, 9 km pikkune matkarada tahtejõulisematele matkasellidele ning olemas on ka 18 korviga discgolfi park. Paluküla terviserajale viib Kärdlast kergliiklustee. Rajad on viidastatud.