Ringikujulised matkarajad Lääne-Eestis

Linnalähedane 2,8 km pikkune matkarada on meelispaigaks nii kohalikele kui kaugemalt tulnutele. Raja alguses asuvalt infotahvlilt saab ülevaate metsanduse põhimõistetest. Metsarajal saab tutvuda mitmesuguste metsandus- ja looduskaitseteemadega ning imetleda nii 160-aastase hoiumetsa vaikust kui jõeäärseid põlisleppasid. Raja kõrvale, Pärnu jõe äärde on rajatud grillrestiga kaetud lõkkekoht ja mõnusaks äraolemiseks on katusealusega laud ja pingid. Samuti on sealne jõekallas populaarne paik kalapüügiks.

Rannametsa jõe lammimetsas kulgeva infotahvlitega õpperaja eesmärgiks on tutvustada Eestis vähe esinevaid lammimetsi ning neile omaseid taimekooslusi. Rajal tuleb ületada ka purdeid ja mahalangenud puid. Raja äärde jääb puhkamiseks metsaonn, kus saab soovi korral ka ööbida ja lõkkeplatsil lõket teha. Laiksaare loodusrajale seiklema minnes on Sul hea võimalus teadmisi juurde saada nutimängust "Laiksaare metsaseiklus". Huvitav teada! Laiksaare on oma nime saanud sellest, et talukohad paiknesid saartelaikudena soode ja metsade vahel!

Pane tähele! Rannametsa-Tolkuse õpperada ja vaatetorn on rekonstrueerimisega seoses suletud. Tööde valmimise tähtaeg on aprill 2023. Rannametsa luited on alati olnud populaarseks matkamispaigaks. Luitemaa looduskaitseala paremaks tutvustamiseks on siia rajatud looduse õpperada ja paigaldatud infotahvlid. Osaliselt laudteel kulgev ringikujuline õpperada läbib nii luitemännikut kui Tolkuse raba ning viib raba suurima laukani. Rajale jääb mitmeid huvipunkte, rabajärvi ja puhkekohti. Raja juurde jääva Eesti kõrgeima luite Tornimäe harjale on rajatud 18 m kõrgune vaatetorn, mille tipus avaneb suurepärane vaade Tolkuse rabale ja Pärnu lahele.  

Jõesuu-Tõramaa tee äärest leiad viida, mis kutsub Sind laudteele maalilises Riisa rabas. Rajale jääb 8 puhkekohta ja vaatetorn. Autotee, parkla ja kuivkäimla paiknevad kohe raja värava juures.  Liikudes esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele. Siia on tore tulla kogu perega piknikule ja väljasõidule. Riisa õpperada on läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga kuni esimese laukani (1,2 km). 

Matsalu rahvuspark on tuntud linnuvaatluspiirkond - tutvu Penijõe matkarajal siinse kireva linnustikuga, puisniitude ja roostikega, luhtade, rannakarjamaade ja loopealsetega. Rajal on põnev nutimäng, mis aitab märgata ümbritsevat ja annab uusi teadmisi.  Rajale jäävad lõkke- ja telkimiskoht, puhkekohad, infostendid ja vaatlustorn. Matka pikkuseks saad valida 3-7 km, aega tuleks varuda 1,5-4 tundi. Kevadel-sügisel vajad kindlasti kummikuid, lindude vaatlemiseks on hea kaasa võtta binokkel. Hea külastaja! Kuna rada asub karjatataval alal, ei tohi siin koertega käia - loomad võivad koera rünnata.

3 km pikkune metsarada saab alguse RMK Kilingi-Nõmme metsaklassi juurest, raja kaart on üleval stardipaiga stendil. Raja märjemaist kohtadest viivad üle laudteed, õrna pinnasega mäkke puutrepid ja üle kopra paisutatud oja puitsild. 12 vaatepunktist koosnev metsanduslik õpperada on kavandatud loodusemees Hendrik Relve poolt, selle alguses on metsaklass. Ringikujulise pingireaga katusealuses loodusklassis saavad matkalised jalgu puhata ja keha kinnitada, koolid aga loodusalaseid tunde teha. Lähedal asuvas Kilingi-Nõmme lõkkekohas on peale matka võimalik valmistada endale süüa ja telkida.

Põhja-Pärnumaal asuv Kaisma Suurjärv on 1,2 km² suurune rabajärv. Temaga on ühenduses rabade keskel asuv Kaisma Väikejärv ning nende kahe järve vaheline ala on ehedaks näiteks puutumatust loodusest. 6 km pikkune terviserada kulgeb ümber Kaisma Suurjärve, saad nautida järveäärset ilu, raba- ja metsakeskkonda. 1,5 km rajast on kaetud laudteega. Rajale jääb mitmeid loodust tutvustavaid infotahvleid ja vaatetorn. Järveäärselt puhkealalt saad laenutada paadi ning minna järvele sõudma. Samuti saad seal ööbida ja teha sauna, telkida või peatuda karavanautoga.

Pärnu rannaniidu looduskaitseala hõlmab kokku 341 hektarit metsatukki, laguune ja rannaniite. Siin karjatatakse veiseid ehk linnalehmasid ning siin armastavad pesitseda nii linnud kui kahepaiksed. Unikaalse linnalooduse avastamiseks on külastajate jaoks projekti Linnalehmad toel rajatud 600 meetrine vaateplatvormiga matkarada, mis asub Pärnu keskrannas mere ääres. Külalised saavad kõndida otse sonnide ehk üleujutatud niitude kohal ja avastada erilisi ning looduskaitse all olevaid taimi. Laugjalt tõusval rajal saab loodust nautima minna nii lapsevankri kui ka ratastooliga.

Kauni rannikumere ääres Kablis asub mitmekesiseid maastikke ja vääriselupaiku tutvustav 1,8 km pikkune õpperada. Looduse õpperada saab alguse Kabli külastuskeskusest, mille juures asub ka Priivitsa lõkkekoht. Lõkkekohas saab teha puhkepausi või jääda ööseks telkima. Puidust laudteega raja läbimiseks kulub 1-2 tundi. Õpperajal on kaks linnuvaatlustorni ning kogu rada on varustatud infotahvlite ja õpetlike pesakastidega, mis on ka seotud raja nutimänguga. Rada on ligipääsetav ratastooli ja lapsevankriga. Raja äärde jääb ka Kabli linnuvaatlusjaam, kus rõngastatakse linde ja uuritakse nende rännet.

Küla sepp Mihkel Rand alustas siia 0,4 ha suurusele paekünkale aia rajamist 1925. aastal. Pinnase ettevalmistamisel haruldaste puude ja põõsaste jaoks raius ta paesesse pinda augud ning vedas sinna tuhandeid kärutäisi mulda. Puude ja põõsaste seemnete hankimise eesmärgil käis ta aga läbi enamiku Saaremaa parkidest ja liigirikkamatest aedadest ning võttis ette ka tee Tallinnasse, Tartusse ja Viljandisse. Hea teada: Mihkel Ranna dendraariumis on üle 100 puu- ja põõsaliike. Dendraariumis on rohkesti võõrpuuliike.

Saaremaa suurim raba ootab Sind matkama 4,8 kilomeetrisel matkarajal. Puiduhakkega jalgrada ja laudrada kulgeb läbi soo ümber Pikkjärve. Järve ääres on mõnus vaateplatvorm millel saad jalga puhata ja pidada väikese pikniku. Raja äärde jäävalt 9 meetri kõrguselt vaatetornist avaneb kaunis vaade imeilusale rabale. Sügiseti valmivad raja kõrval soomätastel jõhvikad. Hea teada: Naistejärv olevat tekkinud naiste, sealhulgas ka Suure Tõllu naise Pireti pisaraist. Koigi järv aga tekkinud vanarahva arvates kohale, kus Kareda ja Koigi mõisahärra tülitsesid, ning järve põhjas olevat terve mõis.

Umbes kahe kilomeetri pikkune loodusrada asub Kingli maastikukaitsealal. Rada läheb üle Saareküla mõisniku poolt rajatud kalakasvatuskanali ning läbib Saare mõisa ja päristalude vahelise kiviaed-piiri. Raja keskel asub vana liivakarjäär, kuhu on rajatud ka piknikuplats. Rajal on 15 infotahvlit, mis tutvustavad kohalikule loodusele iseloomulikke taimi, puid ja põõsaid. Hea teada: Eesti flooras on 1441 pärismaist liiki,  sellel loodusrajal võid leida ca 15 % kõigist neist liikidest.    

Kudjape-Upa loodusraja pikkus on 5 km. Sellel rajal on laialeheline mets ja loomännik. Algus on Kudjape kalmistu juures.

Kuressaare Tervisepark paikneb 36-hektarilises metsatukas. Tervisepargis ootavad Sind 0,6 km, 1 km ja 2 km pikkused valgustatud jooksu- ja suusarajad. Rajad on kaetud saepuruhakkega. Suvel saad kasutada jooksu- ja matkaradu, talvel liuvälja ja suusaradasid. Tervisepargis lastele ka kelgumägi.

Loode Tammikust leiad vana tammiku, puisniidu ja puiskarjamaana ning rannaniiduna hooldatavad alad, haruldased taime- ja loomaliigid. Võib oletada, et Loode tammiku vanima põlvkonna moodustavad puud, mis jäid järele Peeter I algatatud laevastikuehituse kampaaniast. Puudest seltsivad tammega arukask, sookask, haab, saar ja pihlakas. Tammikust on leitud 14 erinevat orhidee liiki. Hea teada: Looduskaitse all on mets 1955. aastast. 2003. aastal avati seal linnuvaatlustorn. Loode tammik on meil vähestest säilinud loodusliku tekkega tammikuid Eestis.

Viidumäe õpperada asub Viidumäe looduskaitselal, mis läbib Lääne-Saaremaa kõrgustikule iseloomulikke metsakooslusi ning matkata saab Antsülusjärve  rannaastangul, mis on kohati kuni 18 m kõrge. Raja servas võib näha vaigutatud mände, kuklaste pesakuhilaid ning kaitsealuseid liike nagu luuderohi ja pruunikas pesajuur. Rada on varustatud infotahvlitega. Raja pikkus on 1,6 km. Algus on Viidumäe looduskaitseala keskuse parklas. Astu läbi ka Viidumäe looduskeskuse püsinäituselt.

Audaku õpperada asub Viidumäe looduskaitselal, mis läbib Lääne-Saaremaa kõrgustikule iseloomulikke kooslusi ja erinevaid metsatüüpe. Liigirikka madalsoolaigu saab ületada laudteel. Õpperajale jääb ka Upsi puisniit. Rada on varustatud infotahvlitega. Raja pikkus on 2,8 km. Algus on Viidumäe looduskaitseala külastuskeskuse parklas. NB! Audaku matkarada võib vihmaperioodil olla madalamates kohtades märg. Külasta ka Viidumäe looduskeskuse püsinäitust, kust saad rohkem infot loodusväärtuste ja pärandkultuuri kohta! 

Harilaiu poolsaar on Vilsandi rahvuspargi üks kauneim ja vanem osa, mis on kaitstud kui huvitava loomastiku, taimestiku ja geoloogiaga juba 1924.aastast. Harilaiu matkarajad saavad alguse RMK Harilaiu puhkekoha parklast. Pikem, 10 km pikkune tähistatud rada läbib Harilaiu kaelakitsuse ja suundub loodes Kiipsaare tuletornini, sealt rannaluiteid järgides Kelba nukini ja tagasi raja algusesse. 6 km rada keerab poolsaare keskel pikemalt rajalt Haabade lahe poole ja ühineb pika rajaga lõunas. Jalgu saab puhata ja telkida Laialepa lahe ääres. Tark on enne külastada RMK Vilsandi RP teabepunkti Loonas.

Raja pikkus on 0,9 km. Näha saab Karstiala seitsme suure karstilehtriga ja Selgase dolokivikarjääri. Raja algus on Mustjala- Kihelkonna tee 2,4 km-l

Loodusrajad kulgevad läbi eriilmelise maastiku, mida liigendavad sõjaväerajatised ja puudesalud. Märgistatud loodusrajad on loodusliku pinnasteega, mis on mõeldud peamiselt jala liikumiseks. Pikem rada on märgitud puudel ja kividel sinise värviga ning lühem rada punasega. Rajad on varustatud infotahvlitega, mis tutvustavad meie metsade putukaid, taimi, linde ja loomi. Õpime koos tundma meid ümbritsevat imekaunist loodust, seda hoidma ja sellega koos kulgema!

Vilsandi saarele pääseb paadiga Papisaare sadamast.  Suur-Vilsandil olevad 2 matkarada saavad alguse Vilsandi saare keskelt vaatetorni juurest. 8 km pikkune õpperada viib lõunaranda pidi mööda  korallriffe tuletorni juurde ja sealt läbi põhjaranniku metsa tagasi. Teine matkarada viib Vesiloo saarele, möödudes aiaga piiratud kompleksseire alast. Vilsandi Rahvuspark on Baltimaade vanim ja merelisim kaitseala. Soovitame enne külastada RMK Vilsandi RP teabepunkti Loonal.          

Pärast Soera Tallumuuseumiga tutvumist on huvitav ringi vaadata vanadel talumaadel. Sooääre metsarada kulgeb talu lähistel metsas, endistel heina- ja karjamaadel ning põikab sisse sooserva. Nii saad teada, millised maastikud olid kunagi talu kasutuses. Raja pikkus ca 1 km, läbimisaeg 30 minutit ning rada on varustatud infotahvlitega. Soo serval võib vaja minna kummikuid. Metsaraja alguses on õppeklass looduses - koos infotahvli ja pingiridadega.

Neljareeristi õpperada kulgeb Kõpu poolsaare põhjarannikul. Rajal saab tutvuda Kõpule iseloomulike kooslustega. Möirasoo on väike rannaastanguline allikasoo, kohata võib kaitsealust jugapuud, Mägipe rändrahn ja rannas Süllasoo Jaanikivi on mälestusmärgid jääajast. Rannal asub omanäoline kalurikoda. Raja läbimiseks kulub ca 1 tund ning kuival ajal läbitav ilma kummikuteta. Rada on varustatud suunaviitade ja infotahvlitega. Raja lähedal on Kalurikoja metsaonn, kus on kamin, istepingid ja laud. Onni kõrval on telkimisala ja lõkkease.

Orjaku õpperada kulgeb põhiliselt Käina lahe kaldal. Käina lahe linnustik, kuhu kuulub ligi 192 liiki, on huvitav ja liigirikas. Sügisel peatub lahel 10-15 tuhat vee- ja rannikulindu. Rada koosneb pikemast Orjaku (2 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Rajal on linnuvaatlustorn, kolm vaatealust, mudasild, katusealusega puhkekoht ja ca 0,4 km laudteed roostikus. Õpperada sobib imehästi lastega peredele - väiksem ring on jõukohane ka päris pisikestele. Võimalus vaatlustornist veelinde näha on põnev elamus nii suurtele kui väikestele. Rada on tähistatud nooltega.

Vanajõe org on koht, mis kinnitab, et Hiiumaal on olemas kõik: jõed, järved, mäed ja orud. Orgude olemasolu on siinses maastikus imekspandav, sest tasasest maapinnast veel allapoole laskumine näib võimatu. Ometi on see org oma kõrgete liivaste kallaste ja salapärase lahja kohvi värvi veega tõeline kaunitar. Siin kasvab ohtralt näsiniint, siia tuleb kudema meriforell ja püüab kodu rajada Euroopa naarits. Raja läbimine ei võta palju aega, kuid seal on mitmeid treppe, purdeid ja piirdeid, mis pakuvad füüsilist koormust lisaks huvitavale matkale.