Raba- ja matkarajad, mida saab läbida ka lapsevankriga

4 km pikkune rada kulgeb mööda pinnase- ja laudradu läbi erinevate metsatüüpide, üle kanalite ja allikate. Männikupoolses osas asub 10 meetri kõrgune vaatlustorn, kus saab jalgu puhata. Rada on kuiva jalaga läbitav igal aastaajal. 2 kilomeetri pikkune laste- ja invarada kulgeb suures osas mööda pinnatud teed ja on tervenisti koos platvormidega läbitav lapsevankri ja ratastooliga. Mõlemale raja osale on paigaldatud kohalikku loodust tutvustavad infostendid. Ära telgi ega tee lõket, prügi võta kaasa. Marju ja seeni korja sildadest ja radadest eemal, et ka järgmine jalutaja näeks metsaande. 

3,5 km pikkune Tädu loodusõpperada asub Viimsi vallas ja kulgeb mööda metsateed. Raja vaatamisväärsuseks on rändrahnudel kasvavad kuused. Teekonnal on kokku 9 huvipunkti. Raja läbimiseks rahulikus tempos kulub 1,5-2 tundi. Raja alguses on väike parkla, välikäimla ja infostend koos kaardi ja tutvustava tekstiga. Raja lõpus on lõkke- ja piknikukoht, kus jalga puhata ja keha kinnitada. Rada lõpeb Randvere tee ääres ja raja algusesse tagasi jalutada on mööda sõiduteed 800 meetrit. Rada on metsanduslik, tutvustatakse erinevaid puuliike ja metsade majandamise etappe – mida, kuidas ja millal tehakse.

Sõõriksoo loodusrada asub Kõrvemaa maastikukaitsealal ning sobib kergemat rada soovivale matkajale, sest asub RMK Aegviidu külastuskeskuse vahetus läheduses ja raudteejaama ligidal. 800 m pikkusel laudteed on võimalik läbida ratastooli ja lapsevankriga, aga kui tahad pikemalt  turbarappa jalutada, siis tuleb teekonnaks 1,5 km. Sellel ringikujulisel õpperajal võib näha lisaks rabamaastikule veel kõdusoometsa, turbaraba vanade turbaaukudega, loomade ja lindude tegevusjälgi. Suviti võib pikemal lõigul ka rästikuid näha. Raja kõrval leidub nii mustikaid, sinikaid, murakaid kui ka muid rabamarju.

Vesiroosi terviserada on 900 m pikkuses valgustatud. Looduslik treeningurada on 2,2 km. Siin saad kepikõndi teha või maastikuratta sõitu harjutada. Raja algus ja lõpp on Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi parkla kõrval. Talvel on siin lastele tore kelgumägi, radu saab ka suusaradadena kasutada. Suvel on siin ka suplemisvõimalus. Ujumis-sillalt on turvaline vette minna. Savise põhja tõttu on vesi hägune. Soovi korral saad terviseraja kõrval asuva Sadolin Spordihoone teenused kasutada. Toimuvad erinevad treeningud. Rapla linna ainuke avalik saun asub spordihoones. Tule looduserüppe tervist kosutama!

Alutaguse rahvuspark asub Alutaguse madalikul, siin on läbi aegade suured metsa- ja soomaastikud ning hõre inimasustus, nii ka tänapäeval. Rahvuspargi idapiiril voolab Eesti suurim - Narva jõgi ja lõunakaares limpsab üle 30 km pikkust liivaranda Peipsi järv. Tasast pinnamoodi ilmestavad mõhnastikud, oosistikud ja luitestikud, siin on Eesti ainsad mandriluited. Alutaguse rahvuspargis on mitmeid puhkekohti ja matkaradu. Rahvuspargi külastuskeskuses saad tutvuda rahvuspargi väärtuste ja külastusvõimalustega ning külastada püsinäitusi – „Alutaguse rahvuspargi aarded" ja „Ida-Virumaa maastikud".

2014. aastal avasime ratastooliraja ajaloolises 16. sajandil rajatud metsapargis. Ratastoolirajal on võimalik tutvuda loodusobjektidega metsas, kus on palju haruldusi nagu 200 aastane kask ja üle 40 cm diameetriga pihlakas.  Metsarajal käimine pakub füüsilist tegevust, uusi teadmisi uutest liikidest ja ka lihtsalt väga head ja positiivset meeleseisundit. Retke juhib loodusgiid. Teadaolevalt on see esimene pärandkultuuriobjektile rajatud rada.

Elva linna südames paikneb looduskaunis Arbi järv, mis pakub seda ümbritseva rikka taimestiku, valgustatud loodusradade ning männimetsaga silmailu ja tegevusi kõigile möödujaile. Järve ümbritsev ringikujuline 1,2 km pikkune kruusakattega loodusrada võib alustada rannast ning see sobib hästi jalutamiseks, jooksmiseks ja rattasõiduks. Rajal on kokku 10 infotahvlit ja -stendi, kus on põnev ja põhjalik ülevaade Elva keskel asuva imeilusa Arbi järve kallaste ja järve enda elustikust ning ka inimese ja Arbi mitmekülgsetest suhetest!

Mööda metsasisest kruusateed kulgev matkarada tutvustab sipelgate elu. Liigutakse vaid mööda kruusateed, mille ääres on teabetahvlid ja sipelgapesade juures vastavad sildid-viidad. Rada võib läbida ka sõidukiga. 3,6 km pikkune rada algab tee ääres oleva infotahvli juurest. Matkarada asub Padakõrve looduskaitsealal, mille olulisemad väärtused on Eesti üks võimsaim laanekuklaste asurkond, mitmekesised metsakooslused ning mitmekülgne maastik. Kaitseala eesmärk on laanekuklaste asurkonna, teiste kaitsealuste liikide ja nende elupaikade, metsakoosluste ning Kärgandi mõhnastiku kaitse.

Parika väikejärve rada on kuulus oma südamekujulise rabajärve poolest. Rada kulgeb vahelduvas metsakoosluses ning tõuseb rabarinnakule, kus on võimalus piknikku pidada koos suplusega noorendava toimega rabajärves. Ringjas rada lookleb ümber järve mööda laugastest ja rikkalikest marjakohtadest. Lai hakkpuidust rada sobib hästi gruppidele ja liikumisraskustega inimestele. Tule jaluta koos oma pere või sõpradega ja võta kindlasti ka lemmikloomad kaasa!

Kui palju Sa tead kobrastest ja tema kommetest? Kobras on üks tubli näriline ja on tuntud oma osava tammiehitamise oskuse poolest. Tema tegevust tutvustav rada algab Soomaa rahvuspargi looduskeskuse juurest ning viib metsa, koprakuhilate ja -tammide juurde. Kogu raja ulatuses on võimalik näha kobraste elutegevuse jälgi - nende langetatud puid ja ehitisi. Raja lõpupoole saab tutvuda erinevate taimekooslustega. Tule seikle koos oma sõprade ja perega!

Mehikoorma sadama ja tuletorni vahelisele alale on rajatud ringjas, erinevatel kõrgustel asuv kolme erineva lahendusega tee, et külastajad saaksid nautida Peipsi järve võlusid ja tutvuda sealse loodusliku keskkonnaga. Teed on paigutatud nii, et kasutaja saab läbida katkematult u 1,3 kilomeetrit, alustades ja lõpetades samas paigas. Mitmekülgne rada hõlmab endas nii tõstetud puitkõnniteed, madalat laudteed järveäärsel niiskel pinnasel ning sillutatud kergliiklusteed sadama akvatooriumi kõrval. Laiematel platvormidel on võimalus pikniku pidada või pikemalt peatuda, et ümbritsevat loodust jälgida

Õpperada sobib hästi soode arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride vaatluseks. Ringikujuline 1,8 km pikkune õpperada keerleb ümber Valgesoo raba. Rajal on vaadeldavad rabataimestik, "Parunimännik" ning laanekuklaste rikas metsaserv. Ratastooli ja lapsevankriga võimalik liikuda kogu raja ulatuses. Matkaraja alguses on vaatetorn ja lõkkekoht. Valgesoo raba esindab ühte Lõuna-Eesti 21-st avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga ning mida soovitatakse loodushuvilistel külastada.

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett. Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Pärnu rannaniidu looduskaitseala hõlmab kokku 341 hektarit metsatukki, laguune ja rannaniite. Siin karjatatakse veiseid ehk linnalehmasid ning siin armastavad pesitseda nii linnud kui kahepaiksed. Unikaalse linnalooduse avastamiseks on külastajate jaoks projekti Linnalehmad toel rajatud 600 meetrine vaateplatvormiga matkarada, mis asub Pärnu keskrannas mere ääres. Külalised saavad kõndida otse sonnide ehk üleujutatud niitude kohal ja avastada erilisi ning looduskaitse all olevaid taimi. Laugjalt tõusval rajal saab loodust nautima minna nii lapsevankri kui ka ratastooliga.

Jõesuu-Tõramaa tee äärest leiad viida, mis kutsub Sind laudteele maalilises Riisa rabas. Rajale jääb 8 puhkekohta ja vaatetorn. Autotee, parkla ja kuivkäimla paiknevad kohe raja värava juures.  Liikudes esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele. Siia on tore tulla kogu perega piknikule ja väljasõidule. Riisa õpperada on läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga kuni esimese laukani (1,2 km). 

Kauni rannikumere ääres Kablis asub mitmekesiseid maastikke ja vääriselupaiku tutvustav 1,8 km pikkune õpperada. Looduse õpperada saab alguse Kabli külastuskeskusest, mille juures asub ka Priivitsa lõkkekoht. Lõkkekohas saab teha puhkepausi või jääda ööseks telkima. Puidust laudteega raja läbimiseks kulub 1-2 tundi. Õpperajal on kaks linnuvaatlustorni ning kogu rada on varustatud infotahvlite ja õpetlike pesakastidega, mis on ka seotud raja nutimänguga. Rada on ligipääsetav ratastooli ja lapsevankriga. Raja äärde jääb ka Kabli linnuvaatlusjaam, kus rõngastatakse linde ja uuritakse nende rännet.

Põhja-Pärnumaal asuv Kaisma Suurjärv on 1,2 km² suurune rabajärv. Temaga on ühenduses rabade keskel asuv Kaisma Väikejärv ning nende kahe järve vaheline ala on ehedaks näiteks puutumatust loodusest. 6 km pikkune terviserada kulgeb ümber Kaisma Suurjärve, saad nautida järveäärset ilu, raba- ja metsakeskkonda. 1,5 km rajast on kaetud laudteega. Rajale jääb mitmeid loodust tutvustavaid infotahvleid ja vaatetorn. Järveäärselt puhkealalt saad laenutada paadi ning minna järvele sõudma. Samuti saad seal ööbida ja teha sauna, telkida või peatuda karavanautoga.

Kuressaare Tervisepark paikneb 36-hektarilises metsatukas. Tervisepargis ootavad Sind 0,6 km, 1 km ja 2 km pikkused valgustatud jooksu- ja suusarajad. Rajad on kaetud saepuruhakkega. Suvel saad kasutada jooksu- ja matkaradu, talvel liuvälja ja suusaradasid. Tervisepargis lastele ka kelgumägi.