Eesti kõrgeimad vaatetornid

Allikas: Martin Mark

Eesti kõrgeimad vaatetornid

Kui juba torni ronida, siis peaks sealt ikka kaugele nägema! Allpool välja toodud tornid sind juba alt ei vea – ükski nendest pole alla 20 meetri, seega vaadet peaks jaguma. Tule vaata Eestimaad ülalt alla ja naudi meie kauneid künkaid ja orgusid, järvi ja metsi.

Suure Munamäe vaatetorn

Võru maakond, Haanja küla

Suur Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp, (318 m merepinnast). Vaatetornist avaneb selge ilmaga 50 km raadiuses vaade Eestimaa loodusele. Vaatetorn valmis 1939. aastal ja selle kõrgus on 29,1 m. Tornist näeb Vana-Võromaad: üksteisest kaugel asuvad talud, eraldatud järvede ja küngastega. Mäe jalamil on National Geographicu kõllanõ raam

Loe edasi

Harimägi ja Harimäe vaatetorn

Valga maakond, Mäeküla

Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid (211 m üle mere pinna). Harimäele tasub tulla igal Otepää kandis ringirändajal. Harimäe vaatetorn asub 3 km Käärikult Sangaste suunas. Torni kõrguseks on 28 m, kõrgeim vaateplatvorm asub 24 m kõrgusel. Tornist avanevad kaugvaated Otepää mägedeni ja üle Väikese Emajõe oru Karula kõrgustikule.  Torni juures on lubatud ka telkimine. Hea teada: Harimäge on kutsutud ka Leenardi ning Leonhardi mäeks. 1816-1819 teostas siin geodeetilisi mõõdistamisi rahvusvahelise tunnustusega astronoom ja geodeet Friedrich Georg Wilhelm Struwe (1793-1864).

Loe edasi

Tallinna Teletorn

Harju maakond, Pirita linnaosa

314 meetrini kõrguv Tallinna Teletorn on elamuslik turismi-, kultuuri- ja vaba aja keskus. Pirita linnaosas asuv ehitis on kõrgeim nii Tallinnas kui ka terves Eestis. Tornis ootab Sind: - 170 m kõrguselt avanev panoraamvaade; - 22. korruse väliterrass; - vaade otse maapinnale läbi platvormi klaaspõranda; - närvekõditav servakõnd; - kinosaal; - atraktsioonid lastele; - kingipood Alates 2019. aasta märtsist on avatud uus näitus "Geeniaalne", kus vaatame kaugele tagasi, sügavale sisse ja lootusrikkalt edasi.

Loe edasi

Oleviste kiriku torn ja vaateplatvorm

Harju maakond, Kesklinna linnaosa

16. sajandi alguses valmis Oleviste kiriku läänetornil gooti telkkiiver, mida arvati tol ajal maailma kõrgeimate hulka, torni kõrgus oli mõnedel andmetel 159 m. Ajaloolased on aga andmete ja mõõtühikute tõlgendamisel eri meelel, mõned arvavad, et kiriku torn pole kunagi olnud kõrgem kui 115-125 m. Sellegi poolest oli tegemist suursuguse ehitisega ning hetkel ligi 124 m kõrgust torni peetakse siiani üheks Tallinna sümboliks. Vaateplatvormile viib 232 trepiastet!

Loe edasi

Iisaku (Tärivere) mäe vaatetorn, puhkekoht ja maastikukaitseala

Ida-Viru maakond, Iisaku alevik

Iisaku mäel (tuntud ka kui Tärivere mägi), mis on Ida-Virumaa kõrgeim looduslik tipp, asub Iisaku vaatetorn kõrgusega 28 m. Olles merepinnast 94 m kõrgusel avaneb sulle tipust imeline vaade üle Alutaguse metsade. Ilusa ilmaga saad näha ka Kuremäe kloostri kupleid ja Peipsi järve. Mäe jalamile ja ümbritsevasse metsa on rajatud terviserajad, kus suvel saad matkata ja rattaga sõita ning talvel suusatada. Puhkekohas on olemas katusealune laud pinkidega ning ettevalmistatud kattega lõkkekoht, mis sobib suurepäraselt pikniku pidamiseks ja samas saab ka telkida.  

Loe edasi

Paganamaa Raadi vaatetorn

Võru maakond, Paganamaa küla

Raadi mäel asuvast vaatetornist saab heita pilgu Paganamaa imelisele maastikule ja teisel pool järvedeahelikku paiknevatele Lätimaa laantele. Torn on 24 meetri kõrgune. Eramaal asuvas parklas on parkimisruumi 10 auto jaoks. Torni lähedal on võimalik telkida: lubatud on paigaldada kuni 10 (4-kohalist) telki. Külalistelt oodatakse heaperemehelikku käitumist. Matkata on võimalik Paganamaa maastikukaitse matkaradadel.

Loe edasi

Rõuge vaatetorn Pesapuu

Võru maakond, Tindi küla

Rõuge vaatetorni „Pesapuu" kõrgus on 30 meetrit (ülemine vaateplatvorm asub 27 meetri kõrgusel) ning välimuselt meenutab ta kahe linnupesaga puud. Teose idee autor on arhitekt Karmo Tõra. Pesapuu torn pole pilkupüüdev mitte ainult päevasel ajal vaid ka öösiti, kui süttivad torni tüve, vaateplatvormideks olevaid „linnupesi" ja torni tippu kroonivat „kuldmuna" valgustavad erivärvilised tuled. Lapsed saavad ronida madalamal asuvale platvormile või vaadelda vahvat valgusmängu eemalt. Torni tipust avanevad maalilised vaated Ööbikuorule ja kaunile Võrumaale. Pesapuud võib külastada ööpäevaringselt.

Loe edasi

Tellingumäe vaatetorn ja puhkekoht

Valga maakond, Tsirgumäe küla

Tellingumäe 28 meetri kõrgusest puidust vaatetornist avaneb imeline vaade käärulise Mustjõe luhtadele. Läheduses ühineb Mustjõgi Koivaga (Gauja), mis on 22 kilomeetri ulatuses Eesti-Läti piirijõeks. Tellingumäe jalamilt saab suunduda viidastatud 18 km ratta- või 2 km jalgrajale ümber Tellingumäe. Siit saab minna ka 60 km pikkusele Vana Liivimaa pärandkultuuri rajale läbi Eesti- ja Lätimaa mööda Koiva kallast. Tellingumäe vaatetorn on ideaalne paik nii looduse ka lindude vaatlemiseks -  siin kandis on kohatud mitmeid haruldasi linnuliike. Torn on lindude vaatlemiseks külastatav igale huvilisele.

Loe edasi

Valgehobusemäe vaatetorn

Järva maakond, Mägede küla

Oma 106,9 m absoluutse ja 42 m suhtelise kõrgusega on Valgehobusemägi kogu Kõrvemaa kõrgeim tipp. Vaatetorni kõrgus seal on 25 meetrit. Torni saab ronida.  Vaatetorni valgustus muudab õhtupimeduses torni omaette vaatamisväärsuseks. Värviliste LED-tulede mäng on nauditav eriti just pimedal ajal. Nagu Järvamaa Eiffel. Vaatetorn asub Mägede külas Järvamaal sealses suusa- ja puhkekeskuses, mis annab võimaluse kasutada kõiki keskuse teenuseid nii talviseid kui ka suviseid.   Torni tipust paistavad nelja ümberkaudse kiriku tornid. Terane silm seletab Tallinna teletorni ja enamatki.

Loe edasi

Viidumäe vaatetorn

Saare maakond, Viidu küla

Viidumäe Rauna vaatetorn paikneb Raunamäel, kust avaneb vaade Saaremaa metsaseimale piirkonnale ja läänerannikule. Siit näeb selge ilmaga Vilsandi tuletorni ja Kihelkonna kirikutorni. Väga hea nähtavuse korral võib näha ka Kuressaare lossi, Sõrve poolsaart ja isegi Kõpu majakat. Vaatetorn on 26 meetrit kõrge ning tippu jõudmiseks tuleb astuda 80 trepiastet. Külasta ka Viidumäe looduskeskuse püsinäitust, kust saad rohkem infot loodusväärtuste ja pärandkultuuri kohta!

Loe edasi

Emumäe vabaaja maastikupark

Lääne-Viru maakond, Emumäe küla

Emumägi on Pandivere kõrgustiku ja Põhja-Eesti kõrgeim tipp, mille kõrgus merepinnast on 166,5 m ja jalamilt 80 m. Emumäel asub vaatetorn, mille 115 astet viivad 21,5 meetri kõrgusele maapinnast ja tipust näeb selge ilmaga kahe-kolmekümne kilomeetri kaugusele. Lisaks vaatetornile on Emumäel veel turismiinfopunkt, kaks madalseiklusrada, erineva pikkusega matkarajad, puhkamiseks laudade ja pinkidega varjualused, puukujude allee ja vana Mursi kalmistu. Pikniku pidamiseks ja grillimiseks on päikesetõusu onni lähedal, kännuonnis ja vanas karjääris olemas istumiskohad ja grillrestidega lõkkeasemed.

Loe edasi

Kekkose matkarada

Valga maakond, Kääriku küla

Kekkose matkarada on aastaringselt kasutatav - suvel jalgsimatkajaile, harrastus- ning tippsportlastele ja ratturitele, talvel suusatajatele. Omapärase nime on rada saanud endise Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. 15 km pikkune rada algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduslikult kauneid paiku, sealhulgas Harimäge. Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid - 211,3 m ü.m.p. Kekkose raja äärde jääb 26 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn. Kel energiat rohkem, saab teha täiendava 5 km pikkuse ringi Harimäei.

Loe edasi

Tehvandi suusahüppemäe vaateplatvorm

Valga maakond, Nüpli küla

Tehvandi suusahüppemäe vaateplatvorm on ainulaadne turismi- ja spordiobjekt Põhjamaades – siin saad tõusta 34 meetri kõrgusele ja näha suusahüppajaid treeninguil või võistlemas. Torni tõusmiseks saad kasutada treppi või lifti. Tehvandi K90 suusahüppemäe kompleksi kuuluva vaateplatvormi kõrgus merepinnast on 218 meetrit. Torn on Suure Munamäe vaatetorni järel kõrguselt teine vaatetorn Lõuna-Eestis. Tule ja naudi Otepää kõrgustiku vaateid igas ilmakaares!

Loe edasi

Sõrve tuletorn

Saare maakond, Sääre küla

Aastal 1646 laskis Liivimaa kindralkuberner Gabriel Oxenstierna ehitada Sõrve poolsaare tipus asuvale väikesele saarele algelise tuletorni - tulepaagi. Sügistormid näitasid, et tulepaagi asukohaks valitud väikesaar oli sobimatu ja tulepaak koliti ümber Sõrve poolsaare tippu. 1770. aastal püstitati sinna kivitorn mis hävis II maailmasõjas. Praegune kooniline monoliitbetoonist tuletorn püstitati 1960. aastal.  Kõigil huvilistel on suveperioodil võimalik Läänemere kõrgema majaka tippu ronida.  Hea teada: • Sõrve tuletorni kõrgus jalamist on 52 meetrit, merepinnast 53 meetrit.

Loe edasi
Viimati muudetud: 28.06.2021

Teema: Aktiivne puhkus, Loodus