Valga piiripunkt (0,0 km) – Valga kesklinn (2,4 km) – Koikküla (20 km) – Hargla (34 km) – Mõniste (47 km) – Krabi (66 km) – Rõuge (81 km) – Haanja (91 km) – Vastseliina (109 km) – Meremäe (122 km) – Orava (140 km) – Mikitamäe (159 km) – Räpina (174 km) – Mooste (195 km) – Ahja (204 km) – Tartu (242 km) – Lähte (259 km) – Elistvere (273 km) – Palamuse (289 km) – Jõgeva (311 km) – Vägeva (333 km) – Emumägi (343 km) – Simuna (360 km) – Väike-Maarja (377 km) – Porkuni (384 km) – Rakvere (412 km) – Vihula (443 km) – Sagadi (449 km) – Võsu (468 km) – Palmse (476 km) – Loksa (513 km) – Leesi (530 km) – Kiiu (555 km) – Koogi (568 km) – Maardu (583 km) – Pirita (595 km) – Tallinna sadam (601)
Valga on Eesti jaoks justkui lõunavärav, mille kaudu on külalistel Lätist hea Eestisse saabuda. Seetõttu algab Valga piiripunktist kogunisti neli marsruuti, mis võimaldavad Lõuna-Eestit kui Eesti parimate hulka kuuluvat matkapiirkonda üsna põhjalikult tundma õppida. Lõuna-Eesti loodus on matkajate jaoks ideaalilähedane. Siin on mõnusalt künklik maastik suure hulga järvedega ja põnevad kurvilised teed, siin võib sõita pikalt metsade vahel, aga nautida ka mäeveergudelt avanevaid avaraid vaateid. Looduspildid vahelduvad nii sageli, et igav siin matkates küll ei hakka.
Marsruut nr 4 kulgeb Valgast algul piki Läti piiri, seejärel läbi Paganamaa ja Haanja kõrgustiku, Setomaa, Räpina ja Ahja kõigepealt Tartusse (242 km). See marsruudi osa on ka marsruudi R1 matkateeks (R1 kulgeb Londonist läbi Kesk-Euroopa ja Baltikumi Sankt Peterburgi). Sel lõigul liigud sa enamasti vähese liiklusega asfaltteedel, aga lõiguti ka kergliiklusteedel. Kruusateel tuleb sõita kümmekond kilomeetrit Paganamaal ja veel kord sama pikalt Haanja ja Vastseliina vahel. See marsruudi lõik on väga vaheldusrikas. Külastad ridamisi Lõuna-Eesti kauneimaid paiku, kõrgeimaid mägesid ja ilusamaid järvi. Ka kultuuriliselt on Võrumaa ja Setomaa väga kirevad piirkonnad.
Tartust edasi kulgeb marsruut kõigepealt läbi Vooremaa, Pandivere kõrgustiku ja Rakvere ning jõuab seejärel Vihulas Eesti põhjarannikule (201 km). Kogu lõigul Tartust Vihulani on teeolud üsna vahelduvad. Kergliiklusteid saad kasutada ligi neljakümne kilomeetri ulatuses Tartu lähistel, Jõgeval, Rakveres ja Haljalas. Mõnel lõigul tuleb sõita ka suurematel maanteedel, kus liiklusolud on rahuldavad, peamiselt on aga tegemist rahuliku liiklusega väiksemate asfaltteedega. Kruusateede lõike sel marsruudi osal ei ole. Looduslikult on seegi marsruudi lõik kaunis, eelkõige Vooremaal.
Vihulast kuni Tallinnani langevad marsruudid nr 1 ja 4 kokku (158 km). Viimase lõigul sõidad sa põhiliselt taas kvaliteetsetel mõistliku liikluskoormusega asfaltteedel. Maardust Tallinnani saad sõita kergliiklusteedel, lühemaid lõike tuleb ka ette ka varem. Selle lõigu pärlid on Jägala juga, põhjaranniku kaunid poolsaared ja muidugi Lahemaa rahvuspark oma võrratu looduse ja kaunite mõisahoonetega. Kindlasti tasub teha kõrvalepõige ka Käsmu kalurikülla.
Tartust kuni Tallinnani on sel marsruudil ka lisatähis EuroVelo 11 (Nordkap – Ateena), kuna see lõik on EuroVelo matkaraja osa.
Sel marsruudil matkates saad hea ülevaate sellest, kui eriilmelised on Eestimaa erinevad piirkonnad.