Ülevaade Eesti suurematest rändrahnudest

Kunda linnast ida suunas jääv Letipea neem ja kaluriküla on tuntud suurte rändrahnude poolest. Küla alguses asub Tagaküla Suurkivi, mille ümbermõõt on ligikaudu 30 m ja kõrgus 4,5 m. Suurkivi peal olla 0,5 m suurune jalajälg.  Kalda lähedal madalas rannavees seisab looduskaitse all olev Ehalkivi. Ehalkivi on Eesti suurim rändrahn. Rahnu ümbermõõt on 49,6 m, kõrgus 7,6 m ja maht 930 m3. Nime sai Ehalkivi sellest, et päike loojudes tema taha tervenisti ära kaob. Mõlema kivi kohta on teada ka mitmeid muistendeid ja rahvapärimusi. NB! Olenevalt ilmastikust võib olla kividele ligipääs raskendatud.  

Käsmu kaptenite küla lõpus vasakul metsas paikneb Eesti suurim kivikülv. See on paik, kuhu on kokku kuhjunud suur hulk massiivseid rändrahne. Suurim kivi on 4,8 m kõrge ja 14,7 m ümbermõõduga Matsikivi e. Eremiit. Need rändrahnud on siia uhutud koos Soome ja Rootsi poolt tulnud mandriliustikega 10 000 aastat tagasi. Täna saad kivikülvi näha Käsmu loodus- ja kultuuriloolisel matkarajal. Huvitav teada: Käsmu küla on Eesti kivide- ja rahnuderohkeim paik.

Palmse kloostrikivid leiate Viitna poolt tulles paremat kätt teed, Palmse mõisa müüri tagant parkmetsast. Siin on 14 üle 10 meetrise ümbermõõduga ja hulk väiksemaid rabakivirahne, mis mandrijää sulamisel suurema rahnu lagunemisel tekkinud. Nime on nad saanud 15.saj. samas asunud kloostri järgi. Legendi järgi olevat kõigevägevam kuradiga kohtama läinud nunnad kivideks muutnud. Rahvapärimuste järgi võib tegemist olla kivistunud kuraditega, kes nunnakloostris nunnasid piilumas käisid. Kolmas lugu pajatab jällegi sellest, kuidas taevaisa nunnad pattude eest kivideks muutis.  

Oma nime on Nina küla saanud järve ulatuvast ninakujulisest kaldajoonest. Tegemist on järve suubuva kiviseljakuga, mida rahvasuus kutsutakse Kalevipoja sillaks. Muistendi järgi hakanud Kalevipoeg silda ehitama, et Venemaale minna, aga Vanapagan olevat lammutanud päeval ehitatud silla öösel laiali. Nii tüdinenud Kalevipoeg ehitamisest ning läinud jalgsi läbi järve, kus talle vesi olevat ulatunud poole kehani. Sillajäänused ehk kivikülv on aga nüüdki veel näha. Kivikülv, mis asub nii rannas kui järvevees, hõlmab 0,7 ha suurust ala.Nina küla on tuntud jääminekutel tekkivate jäämägede poolest.

Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab. Hea teada: Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m.

Igale hiidlasele tuttav Kukka kivi on Lääne-Eesti saarestiku suurim ning Eesti suuruselt viies rändrahn. Kivi pikkus on 16,4 m, laius 11,0 m, kõrgus 3,7 m ja ümbermõõt 42 meetrit. Looduskaitsealune rändrahn asub Kukka küla lähedal. Kivini viib poole kilomeetrine jalutuskäik kadakasel heinamaal ja kauni viljapõllu ääres. Kõrval oleva põllu peal asub ka Kukka põllukivi, mille ümbermõõt on 14,5 m ja kõrgus 3 m.

7 km pikkune rada Lahemaa rahvuspargi lääneserval Juminda poolsaare keskosas algab poolsaare idaküljel kulgeva Hara-Juminda tee äärsest parklast. 8-kujulise raja kogupikkusest 2 km on laudtee. Õpperada on tähistatud valge-roheliste märkidega puudel, rajal asub 3 suurt ja 9 väikest infotahvlit ning vaatetorn. Rada läbib Juminda poolsaare kõrge keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja sooribade põimumine loob ainulaadse vaheldusrikka maastiku. Rajal asub Eesti suuruselt kolmas rändrahn Majakivi.