7 paika Eestis, mis on hinnatud tiitliga "roheline sihtkoht"

Allikas: Jaanus Ree

7 paika Eestis, mis on hinnatud tiitliga "roheline sihtkoht"

Rahvusvaheline organisatsioon Green Destinations pani hiljuti kokku TOP100 sihtkohta maailmas, mis tegutsevad rohelise mõtteviisi alusel ja mida tasuks seetõttu ka külastada. Eestist pääses sinna nimekirja mitu sihtkohta: Tartu, Lahemaa, Rakvere, Järvamaa, Pärnu, Saaremaa ja Hiiumaa. Vaatame üle, mismoodi nendes paikade jätkusuutlikult toimetatakse ja keskkonnast lugu peetakse.

Kusjuures välisturistidele soovitatakse võtta ühe nädalaga kõik need seitse paika ette – iga päev üks sihtkoht. Miks ei võiks seda proovida ka meie siin kohapeal. Planeeri endale nädalake puhkust ja sõida läbi kõik need paigad: usu mind, saad kindlasti väga huvitava ülevaate Eesti looduse eripäradest ja paikkondade kultuuri erinevustest. Mõeldud-tehtud!

Tartu

Tartu linnas on keskkonnasäästlikku mõtteviisiga toimetatud juba aastakümneid. Hiljuti sai Tartu linn ka rahvusvahelise keskkonna auhinna – säästvat turismi arendav organisatsioon Green Destinations tunnustas Tartu teise koha vääriliseks kategoorias "Keskkond ja kliima". Selline tunnustus tuli nii rattaringluse kui ka rohegaasiga sõitvate linnaliinibusside eest, mis aitavad vähendada linnas autoliiklust (eeldusel, et inimesed seda autodele eelistavad), müra ja ka õhusaastet. Mõlemad projektid on ka hästi käivitunud. Bussisõitjaid leidub muidugi alati, kuid kuldaväärt rattaringluse idee täitis linnas tühimiku, mis on pannud inimesed hoopis teisiti liikuma. Kuna linn on piisavalt väike, saab rattaga muretult kõik toimingud kiirelt ja tervislikult tehtud.

Kokku on Tartus 750 rendijalgratast, millest 500 on elektrilised ehk kergendavad oluliselt mäest üles väntamist. Pane tähele! Ratta laenutamise ja bussisõidu jaoks on kasutusel üks piletisüsteem, seetõttu on väga lihtne ühelt transpordiliigilt teisele üle minna. Kusjuures aastaks 2040 on linnal plaan vähendada autodega liiklemist lausa 25% ulatuses. Kusjuures sel aastal tunnustati Tartu linna Autovabaduse Puiestee projekti eest.

Jätkusuutlikult tuleb toimetada igas eluvaldkonnas. Tartus on näiteks isegi majad targaks tehtud, et vähendada elektri- ja soojakulu või tarbida neid keskkonnasõbralikult. Kes pole veel kuulnud, siis projekti SmartEnCity raames muudeti 1960. aastatel ehitatud korterelamud energiatõhusateks ja keskkonnasõbralikeks – majad said päikesepaneelid ja teised nutikad lahendused. Hrustšovkatest said Smartokad!

Tartu saab Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024. Ka siis on juhtivaks teemaks jätkusuutlik toimetamine – üritus pealkirjaga "Ellujäämise kunst" näitab meile, kuidas kunsti abil tulevikku paremaks teha, seda siis kolmes eluvaldkonnas: keskkonnasõbralik kultuur, mis keskendub inimlikule suhtlemisele, tugevatele kogukondadele ning eluks ja järgmiste aastate ellujäämiseks vajalikele oskustele.

Kultuuriaasta üks tähelepanuväärsemaid projekte on linnas elurikkuse suurendamine ehk otsitakse võimalusi, kuidas linnaparkidesse, haljasaladele ja miks mitte ka niisama tänavatele tuua rohkem mitmekesist rohelust ja sellega koos ka liigirikkust. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja taastamine on oluline aspekt inimkonna ellujäämisstrateegias.

Aga mis võlub veel nii turiste kui kohalikke Tartu puhul? Panime kokku ideed, mida Tartus teha.


Tartu rattaringluse rattaga on mugav linna avastada

Pilt: Mana Kaasik

Lahemaa

Kas teadsid, et Lahemaa on vanim rahvuspark endises Nõukogude Liidus ja üks olulisemaid ja suuremaid metsakaitsealasid Euroopas. Ligi 50 aastat on seal toimetatud eesmärgiga seda ilu ja väärtust hoida ning teha seda hoolikalt ja säästvalt. Lahemaa on kultuuripärand ning aastast 2019. kannab see säästva turismi EUROPARC sertifikaati. Just loodusturismi austajatele on see üks meelispaiku, kus on kaunis puutumata keskkond ja imetlusväärsed väikesed külakesed.

"Rohelise sihtkoha" tiitli pälvis Lahemaa külastuskorralduse reguleerimise eest RMK matkaradadel. Teema on väga aktuaalne, tõeliselt kuuma matkasihtkohana on Lahemaal u 200 km RMK opereeritavaid radu. Läheduse tõttu Tallinnale on Lahemaal matkamine olnud alati populaarne, eriti koroonaajal, kui muud tegevused võimatud, sai sellest tõeline hitt. Kiiresti mõisteti, et midagi on vaja ette võtta nii selleks, et viirus ei leviks, kui ka selleks, et vähendada koormust loodusele kõige populaarsematel radadel. Külalisi hakati kiire teavitusega RMK veebisaidil ja äpis hajutama ning motiveeriti interaktiivsete ja hariduslike mängudega nautima loodust vähem külastatud paikades. Kõige populaarsemal rajal, Viru rabas, langes külastajate arv selle tulemusena 2020. aasta kokkuvõttes 34% võrreldes 2019. aastaga (48 000-lt 32 000ni).

Lahemaa on koduks rabadele, märgaladele ja suurtele metsadele, seal on erilaadne ja rikas taime- ja loomariik. Pole ka imestada, et kunagised mõisnikud oma hooned just selles piirkonnas püsti panid – kes siis ei sooviks nii kaunis kohas elada. Nüüd on saanud mõisahoonetest samuti vaatamisväärsused: Palmse, Vihula, Kolga ja Sagadi mõis – igaühel omad võlud.

Lahemaale jääb ka Altja kaluriküla, millest on saanud tõeline tõmbekeskus, kus käiakse pildistamas, uudistamas ja imetlemas. Seal näeb tüüpilisi rannatalusid ja taastatud võrgukuure, lähedal on 3km pikkune Altja matkarada, mida mööda kõndides näed rippsilda, kivist rannaäärt kui ka metsaala, mis perioodiliselt jääb tulvavee alla. Altja kaluriküla mainiti kirjalikult juba 1465. aastal.


Altja kaluriküla Lahemaal on uus populaarne sihtkoht. Neid hästisäilinud rannamajakesi ja paadikuure ilmselt kusagil mujal Eestis ei näe.

Pilt: Carl-Martin Nisu

Rakvere

Nii nagu mitmed teised linnad, püüdleb ka Rakvere kliimaneutraalsuse poole. Näiteks Rakvere linnavalitsus asub n-ö "targas majas", mis on Eesti esimene nullenergia põhimõttel töötav ühiskondlik hoone. Muuhulgas on Rakveres renoveeritud mitmed hooned energiasäästlikumaks ja püüeldakse jalakäijasõbralikuma linnaruumi poole – hiljuti lõppes Pika tänava remont, millega muudeti see autode jaoks ühesuunaliseks ning jalakäijad ja kergliiklejad said rohkem juurde ruumi nii liikumiseks kui ka niisama aja veetmiseks.

Paar aastat tagasi sai täiesti uue välimuse Vallimägi, mis on Rakvere uus meelelahutuskeskus: amfiteater, pealava, jalutusrajad, istumiskohad ja palju muud. Teadaolevalt on Vallimägi Rakvere vanim asustatud ala – seda kasutati koosviibimiseks juba 13. sajandil. Vallimägi laiub kesklinnas ligi 7 hektari suurusel maa-alal, kus on 85 liiki puid, põõsaid ja püsikuid, millel on konkreetne funktsioon – vähendada linnamüra ja parandada õhu kvaliteeti.

Mainimata ei saa ka Rakvere Tammikut – maastikukaitseala, mis on bioloogiliselt mitmekesine: lisaks tammedele on pargisarnases tammepuude elupaigas koduks ka muud puuliigid, põõsad, paljud putukad, linnud, seened, samblad ja samblikud. Huvitavalt töötab ka Palermo terviserada, kus ööseks lülitatakse tuled välja, et loodus saaks oma rütmis katkematult toimida. Vaata veel, mida Rakveres teha.



Järvamaa

Projekt, mille alusel Järvamaa sel aastal "rohelise sihtkoha" märgise sai, puudutas Vargamäe muuseumi. Kestliku turismi ekspertidele avaldas muljet väikese muuseumi leidlikkus. Muuseumi tiim viis esimesel koroonakevadel terve aastanäituse „Asjad on tõepärasemad kui inimesed" virtuaalmaailma. Selleks loodi 360-kraadi-fotod ning kirjeldustõlge, et pakkuda elamust ka vaegnägijatele. Eduka virtuaalnäitusega võitis muuseum rohkesti uusi fänne, kellest paljud tulid taasavamise järel ka Vargamäed külastama, et ekraanil saadud elamusele päriselus lisa saada. Lõpptulemusena individuaalkülastajate arv Vargamäel kasvas.

Aga miks peaks Järvamaast veel lugu pidama? Maakonnas on rikkalik loodus: 14 looduskaitseala ja 10 piiratud hoiuala, lagedad põllud, metsikud märgalad ja rabad ning väikesed külad. Paljude arvates on see kant ideaalne just rattaga avastamiseks.

Piirkonna keskuseks on Paide, mille keskväljak on keskajast saadik suures osas puutumata, väljas olevate ajalooliste fotode ja QR-koodide abil saab lihtsasti mõista paiga tähtsaimad ajaloolisi seiku ja pärandi olulisust. Jätkusuutlikku mõtteviisi arendab Paide linn ka läbi oma ürituste: näiteks Arvamusfestival, mis ilmselt pole kellegi enam võõras. Igal augustil saab olulisi arutelusid kuulata kohapeal või elada neile kaasa interneti vahendusel. Arvamusfestival aitab kaasa avaliku arutelukultuuri ja kodanikuhariduse edendamisele.

Järvamaa üheks tõmbekeskuseks on kindlasti Kirna mõis. Pargi ja tulbiväljade poolest tuntud mõisal näikse olevat eriline energeetika ning sinna sõidetakse end ravima, energiat taastama või niisama uut kogemust saama.

Uhket kevadpealinna tiitlit kannab linn nimega Türi, kus on lugematult ilusaid aedasid – kohalikud on lausa uhked oma osava kätetöö üle. Ka Türi lillelaat on osa jätkusuutlikust mõtteviisist: tahe hoida ja korrastada enda ümbrust, luua ilu ja õppida koostööd loodusega on osa sellest mõtteviisist, mida Türi meile õpetab.

Loodushoiu poolest soovitame tutvuda Väätsa looduskaitsealaga või Kakerdaja rabaga. Matkaradu on seal lähedal teisigi. Näiteks Norra-Oostriku allikate ala, kus on lausa mitu rada, mida mööda kasvõi terve päev sammuda. Allikad on seal nii puhtad, et võib vabalt sealt janu kustutada. Vaata veel, mida Kesk-Eestis teha.


Pärnu

Moodsa aja niidukid ei tööta bensiiniga – Pärnu linnas hoolitsevad rannaniitude eest lehmad, kes seal rõõmsalt kepsutades rohtu mäluvad ja linnarahvast rõõmustavad. Linnalehmade projekt pole turistide meelitamise PR-trikk – rannaniidud on koduks paljudele ohustatud liikidele ja peatumispaigaks rändlindudele. Ainsad, kes seda kooslust seal säilitada suudavad, ongi lehmad.

See maailmaski haruldane nähtus on teinud Pärnust rohelise sihtkoha – koht, mis väärtustab ja hoiab oma algupärast keskkonda. Seal mereäärses paradiisis toimub mitmesuguseid üritusi ja festivale, näiteks keskaegne iga-aastane festival Pärnu Hansapäevad, kogukonna- ja kultuurifestivalid "Häädemeeste Hää" ja "Kabli päikeseloojangu festival" ning juulis muusikafestival.

Sel aastal sai Pärnumaa tunnustuse Kihnu eripära väljatoomise tõttu. Kuuludes kogu kultuuriruumiga UNESCO pärandisse, on saare elu kaasaja mõjutuste suhtes samas väga haavatav. Kuidas hoida kohapeal tavasid ja traditsiooniliste oskuste väärtustamist vaatamata globaliseerumise ahvatlustele, kuidas pääseda rahvusvahelise kuulsusega kaasnevast massiturismi negatiivsest mõjust? Palju on olnud abi 2018. aastal asutatud Kihnu Kultuuriruumi Sihtasutusest, kes toetab kohalikku elu ning vahendab Kihnut maailmale (ajakirjanikud, filmitegijad jne). Tugevad iga-aastased üritused nagu Mere Pidu, Kudumisfestival või toidusündmus Kihnu Keretäüs ühendavad külaliste võõrustamist motivatsiooniga hoida traditsioone.

Oleme koondanud kogu Pärnu info ühte kohta: Kuhu minna või mida teha Pärnus uut ja huvitavat.


Jalutusrada Pärnu rannaniitudel – suvisel ajal elavad seal ka lehmad.

Pilt: Eiliki Pukk


Saaremaa

Ka Saaremaad on tunnustatud rahvusvahelise tiitliga "Roheline sihtkoht". Ilmselt me ise Saaremaa headuses ei kahtle, aga mis võlus rahvusvahelist žüriid?

Saaremaa edulooks oli sel korral pilliroost joogikõrte tootmine. Pilliroog rakendati kahe keskkonnasõbraliku eesmärgi teenistusse: vähendada plastireostust ookeanides ja puhastada võsastunud rannajoont. Lisaplussiks on see, et väärindatakse kiiresti taastuvat ressurssi. Alustati käsitööna, kuid nüüd suudab automaatne tootmisliin toota kuni 3 miljonit kõrt, millega suudetakse hõlmata ka rahvusvahelisi turge. Innovatsioon ei saanud tulla sobivamal ajal, kui Euroopa on plastikust kõrred keelanud ning üleüldine teadlikkus ühekordsete nõude materjali ja kasutamise vallas tõusmas. Tehnoloogia abil on selgitatud parimad kohad, kust pilliroogu ühtlase toodangu huvides lõigata. Eraldi kasutusotstarve on koostöös TalTechi teadlastega leitud pillirojäätmetele, mida saab muuta kosmeetikapurkideks, toidunõudeks jm.

Muidugi on Saaremaa omapäraks ka puutumata loodus, kohalik toidukultuur (leib, kala, õlu) ja unikaalsed traditsioonid. Matkahuvilistele on seal 35 loodusrada, linnud armastavad seal rännuteel peatusi teha ning loodusest võib leida 34 erinevat orhideeliiki. Positiivseid näiteid oli veel, aga tähtis on see, et meie suurim saar tegutseb jätkuvalt selle nimel, et olla kestlik ka tulevaste põlvede jaoks.

Näiteks üks kahest Muhumaa ja mandri vahel sõitvast parvlaevast on hübriidlaev. See vähendab diislikütust hinnanguliselt 20% ja süsinikdioksiidi heitkoguseid 1600 tonni võrra. Lisaks väheneb veealuse müra ja vibratsiooni hulk ning see loob hüljestele ja kaladele parema elukeskkonna. Maakonnabussid on Saaremaal kõigile tasuta, ka turistidele, ja 80% nendest bussidest sõidab CNG -ga.

Kulinaarselt on saar tuntud koduõlle ja kala suitsutamise poolest. Mets ja meri mängivad saarlaste toitumises olulist rolli. Seda hindavad ka kohalikud restoranid. Paljude kohvikute ja restoranide toit on pärit kohalikest taludest; sageli on menüüs märgitud ka selle talu nimi, kust tooraine pärineb. Saaremaa ja Muhu kohalikke tooteid ja teenuseid tuntakse märgi „Ehtne" (Autentne) järgi, mis tagab, et toode on täielikult või suures osas toodetud ja/või kasvatatud kohalikel saartel.

Vaata ka: Kuhu minna või mida teha Saaremaal



Hiiumaa

"Rohelise sihtkoha" vääriseks kuulutatu Hiiumaa väga põneva projekti eest. Nimel leidus seal üksjagu traditsioonilisi palkmaju, mis pärast renoveerimiskuuri olnuksid sobilikud ka külaliste majutamiseks. Sageli oli vajalik uus korralik katus ning Hiiumaal leiti, et see ei tohiks olla ükskõik milline, vaid peab saare traditsioone austav rookatus. Vahepealne traditsioonide katkestus oli aga viinud selleni, et roogu ei kogutud ega töödeldud ning ka oskajaid mehi tuli mujalt otsida. Autentse renoveerimise soovist kasvas välja kohalikus Suuremõisa kutsekoolis õppeprogramm, mis peale katuste käsitles ka traditsioonilist palkmajaehitust ja mille kuulsus levis kogu Eestis. Kohapeal hakati tootma ka roogu. Lisaks töötati Hiiumaal välja sõltumatu energiasüsteemiga hütt, millel on autonoomne energiavarustus. Just sobiv toode saare eraldatuse nautimiseks! Täna eksporditakse neid päiksepaneelidega minionne ka Lätti.

Mis on veel Hiiumaa puhul imetlusväärne? Kindlasti sealne kohalik muhe huumor, pikad rannaribad, tihedad metsad, lühikesed vahemaad ja suured lained. Samuti militaarajalugu, maailma üks vanim tuletorn, mis siiani tööülesandeid täidab, ja suvised festivalid. Hiiumaal on palju matkaradu, kus saab nautida looduse vaikust ja rahulikkust.

Vaata ka: Kuhu minna ja mida teha Hiiumaal

Viimati muudetud: 11.10.2021

Teema: Kultuur ja Ajalugu, Aktiivne puhkus, Loodus