TOP tasuta telkimiskohad

Allikas: Sven Zacek

TOP tasuta telkimiskohad

Eesti loodus on mitmekülgne ja eriilmeline, iga aastaaeg on erineva näoga. Parim viis seda avastada on kindlasti matkates. Meil on tihe matkaradade võrgustik, palju suurepäraseid matkateid, millest pikim on 820 km teekond Läänemaalt Lõuna-Eesti kuplite vahele. Matkaradadel on tavaliselt ka lõkketegemise ja ööbimispaigad, mis pakuvad võimaluse veeta öö looduses. Värske õhk toob kaasa hea une ning kus seda veel paremini nautida kui kuulates metsa öiseid hääli telgis tähtede all.

Lahemaa Rahvuspark ja RMK Oandu Külastuskeskus

Lääne-Viru maakond, Oandu küla

Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. aastal ning on loodud Põhja-Eesti looduse ja kultuuripärandi, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa on Euroopa tähtsamaid metsakaitsealasid. Oandu looduskeskuses tutvustatakse Lahemaa rahvuspargi loodust ja looduses liikumise võimalusi, metsa ning puidu kasvatamist ja kasutamist läbi aegade. Looduskeskuse õuelt pääseb Oandu loodusmetsarajale ja Võsu-Oandu matkarajale, ühendusradade kaudu ka Koprarajale ja Altja õpperajale.

Loe edasi

Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala ja külastuskeskus-teabepunkt

Harju maakond, Aegviidu alev

Kõrvemaa kohta räägib rahvasuu, et vanapagan oli Kõrvemaa maapinna kortsu lükanud. Maastikule on iseloomulikud "mäed", sood, rabajärved ning metsad. Mäed on mandrijää sulamisest tekkinud järsud oosid. Suuremad rabad on Koitjärve, Kõnnu Suursoo ja Võhma ning Kakerdaja. Järvi ja suuremaid rabalaukaid on pea sada. Matka, sõida rattaga, suusata või jaluta. Telkimisalad ja lõkkekohad kutsuvad nii loodusfotograafe, linnu- ja loomavaatlejaid kui seenelisi-marjulisi. Külastuskeskuses jagatakse infot puhkevõimaluste ja matkateede kohta, uudista näitusi, loodusfilme ja õppeprogramme.

Loe edasi

Meenikunno raba matkarada

Põlva maakond, Nohipalo küla

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett. Hea teada:  Meenikunno matkarajal Päikseloojangu metsamajast kuni Suur Soojärveni on ehitatud uus laudtee. Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Loe edasi

Peipsiveere looduskaitseala

Tartu maakond, Kavastu küla

1981. aastast riikliku looduskaitse all oleva Peipsiveere, endise nimega Emajõe-Suursoo looduskaitseala, väärtuseks on märgade elupaikade mitmekesisus ja deltasoostik. Soostiku pindala on ligikaudu 25 000 ha, sellest 7000 ha on üleujutatav. Ala kuulub Natuura 2000 linnu- ja loodusalade hulka ning on pindala suuruselt viies Eesti soostik ja ühtlasi Eesti suurim deltasoostik.  Kantsi kõrtsihoone juurest algaval 3 km pikkusel laudteega Emajõe õpperajal on telkimine ja lõke lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.  Piirkond sobib ideaalselt linnuvaatluseks ja kalapüügiks.

Loe edasi

Alam-Pedja looduskaitseala ja Ilmatsalu kalatiigid

Tartu maakond, Ilmatsalu küla

Alam-Pedja looduskaitseala, mis loodi 1994. a, on Eesti üks suurimaid kaitsealasid, kuuludes Natura 2000 kaitsealade hulka. Madaliku põhiväärtuseks on ökoloogiline mitmekesisus, sookooslused ja jõed, mis pakuvad kaitset kaitsealustele lindudele ja nende elupaikadele. Alale pääseb ligi Ilmatsalu Kalatiikide kõrvalt, kust saab alguse ka Ilmatsalu- Kärevere Linnutee matkarada, linnuvaatlustorni,  õppeklassi  ja lõkke- ning piknikuplatsidega.  Matkarada ning kalatiikide ümbruskond on üks olulisemaid veelindude rändepeatuspaiku, kus kokku võib kohata kuni 200 linnuliiki, millest mitmed on ohustatud.

Loe edasi

RMK Neljateeristi õpperada

Hiiu maakond, Mägipe küla

Neljareeristi õpperada kulgeb Kõpu poolsaare põhjarannikul. Rajal saab tutvuda Kõpule iseloomulike kooslustega. Möirasoo on väike rannaastanguline allikasoo, kohata võib kaitsealust jugapuud, Mägipe rändrahn ja rannas Süllasoo Jaanikivi on mälestusmärgid jääajast. Rannal asub omanäoline kalurikoda. Raja läbimiseks kulub ca 1 tund ning kuival ajal läbitav ilma kummikuteta. Rada on varustatud suunaviitade ja infotahvlitega. Raja lähedal on Kalurikoja metsaonn, kus on kamin, istepingid ja laud. Onni kõrval on telkimisala ja lõkkease.

Loe edasi

RMK Rae järve matkarada ja telkimisala

Pärnu maakond, Laiksaare küla

Rae järve matkarada ja telkimisala on metsade keskel paiknev rahu ja vaikust pakkuv puhkepaik. Lisaks ujumis- ja kalastamisvõimalustele saad nautida vaheldusrikast loodust ning läbida mööda Rae järve kallast kulgev 1,7 km pikkune matkarada, kus võib näha nii jäälinde kui ka kopra tegevusjälgi.  Puhkekoha lähedal teetammi kõrval asub 2003.a valminud korralik kalatrepp, võimaldamaks kaladel jõuda Ura jõest Rae järve. Telkimisalal on olemas kolm lõkkekohta, lõkkepuud puukuuris, külakiik, käimlad ja prügikastid. NB! Rae järve matkaraja lõpus olev vaatetorn on amortiseerunud ja kasutamiseks suletud.

Loe edasi

Struve meridiaanikaare tähis Kaareperes Aruküla mäel

Jõgeva maakond, Kaarepere küla

Struve meridiaanikaar on astronoomi ja geodeedi Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvedamisel Maa suuruse ja kuju täpsustamiseks ning täpsete topograafiliste kaartide koostamiseks rajatud mõõdistusahel, mis koosnes 265 mõõdupunktist ning ulatus Põhja-Jäämerest Musta mereni. Üks triangulatsioonipunktidest paikneb ka Kaareperes Aruküla mäel. Punkt on tähistatud infotahvliga ning vahetusläheduses on Kaarepere discgolfi rada, grilli- ja piknikukoht ning mõnus külakiik. 2005. aastal kanti Struve kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Loe edasi

Selli-Sillaotsa õpperada

Tartu maakond, Valmaotsa küla

Mitmekülgne soos, metsas ja kruusateel looklev Selli-Sillaotsa õpperaja matkarada asub Alam-Pedja looduskaitsealal. Õpperaja algus kulgeb läbi palumänniku Laeva soo serva, kuhu on ehitatud 12 m kõrgune Suuretüki vaatetorn, mille tipust avaneb suurepärane vaade. Rada jätkub laudteel (võrguga kaetud laudraja laius 47 cm) ja pinnasrada mööda läbi erinevas arenguastmes soo, mis on tuntud ka heade jõhvikakohtade poolest. Rada kulgeb 3,5 km metsas ja soos ning 1,2 km kruusateel. Rajal on 11 infotahvlit, kaks käimlat ning varjualust. Raja pikkuseks on 4,7 km.

Loe edasi

Mehikoorma jalgrada ja rannapromenaad

Põlva maakond, Mehikoorma alevik

Mehikoorma sadama ja tuletorni vahelisele alale on rajatud ringjas, erinevatel kõrgustel asuv kolme erineva lahendusega tee, et külastajad saaksid nautida Peipsi järve võlusid ja tutvuda sealse loodusliku keskkonnaga. Teed on paigutatud nii, et kasutaja saab läbida katkematult u 1,3 kilomeetrit, alustades ja lõpetades samas paigas. Mitmekülgne rada hõlmab endas nii tõstetud puitkõnniteed, madalat laudteed järveäärsel niiskel pinnasel ning sillutatud kergliiklusteed sadama akvatooriumi kõrval. Laiematel platvormidel on võimalus pikniku pidada või pikemalt peatuda, et ümbritsevat loodust jälgida

Loe edasi

Taagepera matkarada

Valga maakond, Taagepera küla

Taagepera matkarada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on lubatud ka telkimine. Osaliselt kulgeb rada mööda Õhne jõe kaldaäärset ning soovi korral saab seda läbida ka väiksemate ringidena (1,6 km ja 4,0 km pikkusena). Rajal on puidust suunavad viidad ja infotahvel. Matkaraja põhilisteks vaatamisväärsusteks on Taagepera loss koos lossipargiga, Taagepera kirik ja kalmistu, parunite perekalmistu, “Musukivi”, ohvrikivi, maa-alune kalmistu ja Õhne jõgi. Tõeliselt inspireeriv matk läbipõimunud ajaloost, arhitektuurist ja ürgsest loodusest!

Loe edasi

Kaljupealse puhkekoht

Põlva maakond, Jaanikeste küla

Kaljupealse puhkekoht asub Võhandu jõe kaldal, kaunis männimetsas. Jõe äärest ja kõrgetelt kallastelt avaneb imeilus vaade Võhandu jõele ja liivapaljanditele. Puhkekohas on olemas varjualune laua ja pinkidega, kaetud lõkkease grillrestiga ja lõkkepuud. Koht sobib ideaalselt telkijatele, kalapüügi-huvilistele ning vahepeatuseks mööda vett kulgejatele. Mööda kõrgeid liivakaldaid, läbi imeilusa männimetsa, kulgeb hästi läbitav viidastamata matkarada, kus jalutades saab nautida kauneid loodusvaateid või korjata marju-seeni.  

Loe edasi

Eesti-Läti pärandkultuuri ühisrada

Valga maakond, Tsirgumäe küla

2010. a sügisel valmis vanal Liivimaal, praegusel Valgamaal, Eesti ja Läti piirijõe Koiva kallastel kahe riigi pärandkultuuriobjekte tutvustav 60 km pikkune matkarada. Rajal saab tutvuda mitme pärandkultuuriobjektiga, nagu näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni vare ja jahilasketiir, kikkapuu istandik, põlised ning vaigutatud männid. Rada on varustatud eesti-, läti- ja ingliskeelsete infotahvlitega objektide juures. Teeristidel asuvad suunaviidad on tähistatud vastavat värvi märgi ja sümboliga.

Loe edasi

Erastvere mõisapark

Põlva maakond, Erastvere küla

Erastvere on Põlva ümbruskonna üks vanemaid asulaid. Erastveres on alles vana mõisapark, kus kasvab looduskaitse all olev Erastvere tamm, mis istutati arvatavasti 1806. aastal. Pargi keskele, endise Marie kiriku vundamendile on ehitatud saksa parunite von Ungern-Sternbergide suguvõsa kabel, mis kannab suguvõsa viimase Eestis sündinud liikme järgi Gerhardi nime. Pargi ääres asub silmapaistvalt ilus Erastvere järv, kus on hea supelda. Puhkekohas on võimalik paigaldada kuni 20 (4-inimese) telki ning olemas on kõik vajalik grillimiseks.  Alalt möödub Kooraste rattarada.

Loe edasi

Karula Rahvuspargi Ähijärve teerada

Võru maakond, Ähijärve küla

Ähijärve 4 km pikkune õpperada saab alguse Karula Rahvuspargi Külastuskeskuse juurest.  Teedevõrk ümber Ähijärve on olnud tihe ja tänapäevast erinev. Ähijärve teerada tutvustab erinevaid, kunagisi käidavaid teid neid taaselustades: heinamaatee, Ähijärve kallasrada, jalgrada, metsateed, taliteed, hobuseteed. Ähijärve lõunaosas laiuvad Peräjärve-Labassaare metsad. Järve kaldalt on näha Karula kõrgustiku lõunapoolsed tipud - Lossi- ja Korgemägi, üle järve läände jääb Plaagi mägi. Hea teada: rada on märgistatud viitade ja puna-valge värvimärkidega ning varustatud 15 infotahvliga.

Loe edasi

Pühajärve matkarada

Valga maakond, Otepää linn

Ümber Pühajärve kulgev matkarada algab Otepää Looduspargi keskuse juurest. 12 km pikkune rada viib avastusretkele Eesti ühe omapärasema ja kaunima järve lähiümbrusesse. Raja läbimiseks kulub keskmiselt 3-6 tundi. Raja äärde jäävad puhke- ja lõkkekohad. Osa rajast (ca 2,2 km) kulgeb mööda Pühajärve-Kääriku liikumisrada, Otepää-Kääriku maantee kõrval. Rada sobib läbimiseks nii jalgsi kui ka rattaga, kuid rattaga sõitjail tuleks arvestada sellega, et kohati tuleb jalgratast käekõrval lükata. Matkarajale jäävad ka RMK Kiigemäe ja Kooliranna lõkkekohad kus on lubatud nii telkimine kui tule tegemine.

Loe edasi

Tuhkana rand ja puhkekoht

Saare maakond, Murika küla

Põhja Saaremaal asuv Tuhkana rand on üks parimaid ujumiskohti sealpool saart. Läbi männimetsa kulgev laudtee viib Sind parklast 500 meetri laiuse liivarannani. Erinevalt Saaremaa lõunapoolsetest randadest läheb siin vesi kiiresti sügavaks. Veidi tugevama põhjatuule korral saab seetõttu Tuhkana rannas nautida tõelist lainete möllu. Spordisõpru ootab rannas võrkpalliplats. Ümbritsevad metsad pakuvad aga avastamisrõõmu seene- ja marjasõpradele. Parklas asuvas RMK puhkekohas on pink-laud, infostend ja kuivkäimla.

Loe edasi

Nõva looduskaitseala, RMK Nõva puhkeala ja külastuskeskus

Lääne maakond, Peraküla

Nõva puhke- ja looduskaitseala Lääne-Eesti madalikul on loodud rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks, hõlmates suuri soolaamasid, metsamassiive ja liivarandu. Peraküla ümbruse järved on ümbritsetud 5 m kõrguste rannaluidetega, järvedel kasvab valge vesiroos ja lääne mõõkrohi. Rannikuala paelub rannamõnude nautlejaid ja surfareid, metsad ning rabad on marja- ja seenerohked. Puhkealal asuvad teabepunkt, lõkke- ja telkimisplatsid. RMK Nõva puhkealal asub Nõva külastuskeskus, kust saad teavet ümbruskonna vaatamisväärsuste kohta ja nõuandeid matkamarsruutide koostamise kohta.

Loe edasi
Viimati muudetud: 08.03.2022

Teema: Aktiivne puhkus, Loodus

Uudiskiri