Meeldivalt metsik matk põhjast lõunasse

See valik siin on üsna meelevaldne. Olen rännusihtide valikul lähtunud isiklikest elamustest ja juurde põiminud ka neid, mis Eestis tõesti erilist on ja mille pärast tuleb siia ka loodusteadlik välisturist.

Põhja-Eesti klint

Üks Eesti visiitkaarte, kivististerohke pikk uhke paljand geoloogiahuvilistele. Alustada võib Toilast ja liikuda lääne poole kuni Ontikani välja. Kaldaaluses laialehises metsas kasvavad kuukressid – et neid näha, tasub minna juunis!

Eesti sood ja rabad

Eestis on maailmas kolmandal kohal soode ja rabade rohkuse poolest. Rabasse minna saab Eestis peaaegu kõikjal. Ühe soovituse annaksin matkajale kaasa – kes tahab rabalõhnadest ja värvidest parimat, katsugu rabas olla päikesetõusu või -loojangu ajal.

Kakerdaja raba Kõrvemaal koos 8 km pikkuse loodusrajaga on paljude looduspiltnike meeliskoht.

Pärnumaal asuva Tolkuse raba juurde jääb Eesti kõrgeim luide, millel olevast vaatetornist võid näha isegi Kihnu saart.

Peipsi järv

Oma välismaa sõpru olen ikka Peipsi äärde viinud. Alustame Tartust, keerame Koosalt Varnja poole. Sõidame läbi Kasepää ja Kolkja muuseum-külade, kael vanausuliste arhitektuuri, sibulapõldude ja taamal paistva Peipsi poole kõveras. Kui on sibulamüügi aeg, ostame sibulavanikuid kaasa. Siis Alatskivile, sealt Kallaste kaudu tagasi järve äärde ja Raja küla kaudu Mustveele. Lõpetuseks Kauksi, Alajõe või Remniku randa peesitama ja puhkama.

Lõuna-Eesti liivakivipaljandid

Karula rahvuspark oma võimsate metsade ja künkliku maastikuga esindab Lõuna-Eestile kõige omasemat looduskeskkonda. Haanja kõrgustikul asuv Vällamägi on aga üks Eestimaa suurimaid looduslikke pinnavorme. Kõrgus merepinnast on 304 m. Suhteliselt kõrguselt on Vällamägi Eesti kõrgeim, ületades isegi Suurt Munamäge.

Viljandimaal matkates väärib avastamist Loodi looduspark ja liivapaljand.

Devoni-aegsed punased liivakivid, mis Lõuna-Eesti ürgorgudes end uhkesti näitavad, pakuvad silmailu ja mõjuvad müstiliselt. Kui Taevaskoja on hästi tuntud ja kergesti leitav (ja tal on juba küljes veidike pühapäevajalutajate ülekoormuse märke), siis Piusa jõe Härma müürid on vähem külastatav kant. Sealt läheb läbi RMK matkatee, seega pole nad kättesaamatud.

Minu endaga on aga nii, et kõige keerulisem oli mul jõuda Hinni kanjonisse. Otsisime teda Rõuge kandis üle-eelmisel suvel, siis jäigi leidmata. Alles eelmisel suvel leidsime tema juurde tee. Võib vabalt olla, et on väega paiku, mis end nii kergesti kätte ei annagi. Sa pead olema väärt seda, et need kohad end sulle avavad. Ei tohi niisama, liig lihtsalt nende palge ette jalutada; kui nii teha tahad, siis nad panevad end lihtsalt kinni ja sa lihtsalt ei näe... Ma usun, et Hinni kanjon on just selline väega, saladuslik koht.

Loe rohkem: tuulemari.ee