Harjumaa
Juminda poolsaarel asub endine salastatud Hara sõjaväesadam, mida kasutati allveelaevade demagnetiseerimiseks, muutes laevakered magnetmiinidele tuvastamatuks. Arhitektuuriliselt põnev sadam pakub kontrastse elamuse: Lahemaa kauni looduse keskel laiub massiivne, lagunev ja rüüstatud ehitis.
Muulidel saab jalutada, kuid varisemisohtlikel kaidel on palju katmata auke, mida on pimedas pea võimatu näha. Vesi seal all on sügav ning täis suuri kive ja metallprahti – vettehüpped on keelatud. Külasta Hara sadamat ka koos giidiga: saad teada, kui suured allveelaevad seal ikkagi käisid ja mida nendega tehti.
Lääne-Virumaa
Rändrahnud on kahtlemata huvipakkuvad objektid – suvaliselt üle maa laiali pillutatud pirakad kamakad. Käsmu lähedal asub Eesti suurim kivikülv – sinna on rändrahne justkui peoga kallatud, suurim neist läbimõõduga 14,7 m. Seal juures on ka matkarada.
Võtame uue suuna ja jõuame Tapa valda Järsi külla, kus asub Puhta vee teemapark. Seal saab vastused küsimustele, kuidas tekib puhas põhjavesi, kuidas sõltub elu puhtast veest ning millest muutub vee kvaliteet.
Käsmu kivikülv – terve metsaalune on kive täis pillutatud. Mandrijää liikumise kätetöö 10 000 aastat tagasi. Kiviotsas turnijate meelispaik.
Pilt: Kaarin VaskIda-Virumaa
Aidu karjäär on matkajatele aina populaarsem sihtkoht. See aga ei vähenda paiga külastamisväärsust, sest kant on suur ja ruumi jagub kõigile. Kui Aidus kaevandus suleti, täitus ala tasapisi veega. Nüüd avaneb seal omanäoline vaatepilt, kus kunagised karjääri viivad autoteed vette sumbuvad. Karjäärijärvede vesi on helesinine, näha võib uppunud metsatukka. Vee ületamiseks saab kasutada tõmbeparvesid. Aidu karjääris on võimalik matkata ka koos giidiga või leida enda jaoks sobivad matkateed ja grillimiskohaga puhkepaigad.
Aidu karjäär oma sirgjooneliste veevoogudega. Helesinise vee all võib näha uppunud metsatukka. Vanad karjääri põhja viivad autoteed on jäänud vee alla. Üle järve saab liikuda tõmbeparvedega.
Pilt: Sven ZacekTartumaa
Kuidas saab üldse leiduda Eestis ülipõnevaid kohti, mida inimesed ei tea. Aga seepärast, et paljud pole autoga ligipääsetavad, vaid tuleb natuke vantsida ja vaeva näha. Kui sinus on seda indu, siis Tartumaa pärliks on Elva ürgoru matkarada ja Illi telkimisala. 15.5 km pikkune rada sobib mitmepäevaseks matkaks. Rajal kohtab erinevaid metsamaastikke, liivakivipaljandit, imelisi metsajärvi, Viti vaatetorni, pokusid, lamminiitu, kaevikuid, kopraid ning sipelgate kuningriiki.
Paljud pole proovinud ka Kavastus asuvat tõmbeparve, kuhu saab isegi autoga peale sõita. Luunja vallas olev parv sõidab üle jõe ca 10 minutiga. Selle küljes on metallkett, mille otsad on mõlemale kaldale kinnitatud. Parvemees väntab hooratast (mis muideks on toodud üles ammu põhja läinud parve küljest). Pidurdamiseks torkab juht poolemeetrise roika läbi hooratta ja parv seiskub. Elamus nii väikestele kui suurtele.
Kavastu parvele saab autoga peale sõita. Parvemees väntab hooratast ja viib teid naksti teisele poole jõge.
Pilt: Visit Estonia, Kavast
Hiiumaa
Üheks omapäraseks vaatamisväärsuseks on Kurisu neeluauk ehk suur vett neelav ava. Lehtri ülemine serv on umbes 32-meetrise läbimõõduga, alumises osas kitseneb see 12 meetrini ning sügavus on 6,2 meetrit. Selles kaob Pihla soost tulev oja maa alla. Kurisusse kaduv vesi tuleb taas maapinnale 3 km kaugusel Pihla külas vanal karjamaal.
Kurisu neeluauk. Vesi kaob selles august maa alla ja tuleb 3 km hiljem jälle nähtavale. Huvitav nähtus.
Pilt: Enn VeevoVõrumaa
Lastega peredele on kindlasti huvitav ja küsimusi tekitav vaatepilt vesioinad. Tegemist pole neljajalgsete mökitavate isenditega, vaid igiliikurist pumpadega, mis kasutavad vee liikumapanekuks selle enda energiat. Geniaalsed leiutised on võimelised pumpama vett 10 meetri kõrgusele. Tindiorus asuvatest vesioinastest vanim ehitati 1939. aastal. Eriti uhked on vesioinad kevad-talvel, mil vee pumpamisest tekkinud pritsmed on külmunud kauniteks kujunditeks.
Vesioinas Võrumaal. See on igiliikurist pump, mis muudkui mulksub ja pumpab vett selle enda jõuga eemale.
Pilt: Kaisa ÄärmaaSaaremaa
Vähetuntud vaatamisväärsus Saaremaal on Blesta kivid. Allikalahe külas asuv mälestusmärgi idee on pärit Abali ordult, kes väidavad, et pärast mitmeid katastroofe, mis leidsid aset umbes 20 000 aastat tagasi, olevat maailmamerest hakanud taas kerkima maa. Ühe esimese maakilluna tõusis 12 000 aastat tagasi merest Saaremaa – Ema Saar.
Läänemaa
Milleks inimesed armastuse nimel valmis pole!? Haapsalu kandis Kiltsi külas on uhked neobarokses stiilis Ungru lossi varemed. See loss on Saksamaal asuva Merseburgi lossi peaaegu täpne koopia. Ehitamise tagamaadest leiame kurva armuloo: Krahv Ungern-Sternberg armus Merseburgi lossihärra tütresse, kes oli lubanud kogu enda elu veeta Merseburgi lossis. Krahv lubas aga ehitada täpselt samasuguse lossi, millega lossihärra tütar nõustus. Lossi ehitustööd aga peatusid, kui krahvi armastatu ootamatult haigestus ja suri.
Ungru lossi varemed on imeilus paik piltide tegemiseks.
