Eestlastena armastame kõikvõimalikke TOPP-e ja eriti uhked oleme siis, kui meie väike riik leiab äramärkimist maailma mastaabis. Vahel võib see kajastamine olla eripärane, vahel isegi veidi naljakas, kuid tuntumaks saame me igal juhul.
PS! Kõige värskem uudis on see, et Tallinn sai rahvusvahelise tunnustuse. Suurbritannia ajakiri Wanderlust korraldab igal aastal konkursi parimate sihtkohtade leidmiseks. Hääletuse tulemusel sai Tallinn teise koha kategoorias "Euroopa kõige ihaldusväärsem linn, mida külastada".
Haridusuuring PISA näitab, et Eesti koolinoored on oma teadmiste poolest Euroopas esikohal ja maailmas viiendal kohal. Viimastel aastatel on Eestil õnnestunud edestada isegi Soomet, kes on olnud koolihariduse valdkonna kauaaegne liider.
Ehkki see võib kõlada elementaarselt, ei saa mitte kõik riigid uhkustada sellega, et kirjaoskuse tase on 100%.
Eesti vanim kõrgkool (Tartu Ülikool) saavutas 2020. aastal QS maailma ülikoolide edetabelis 285. koha, parandades oma tulemust 16 koha võrra. Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) aga vahemikus 651-700 – see on väikese riigi kohta väga hea tulemus.
Eesti keelt peetakse üheks kõige raskemini õpitavaks ja mõne allika järgi on see raskuselt maailmas viiendal kohal. Samas kõlab keel väga musikaalselt ja isegi maagiliselt. Seda räägib umbes 1,1 miljonit inimest kogu maailmas – kui sa seda teksti loed, siis järelikult oled sina üks neist vähestest, kellel on õnnestunud see keel suhu saada. Eesti keeles on palju hämmastavaid sõnu ja naljakalt kõlavaid lauseid: näiteks
Briti reisiportaal viis läbi suure küsitluse, et selgitada, millised on Euroopa parimad saared, mida külastada. Meie Hiiumaa võitis kategooria nimega "Parim saar privaatseks ja eraldatud puhkuseks".
Eestlaste jaoks on virtuaalne väljendusvabadus inimõiguste lahutamatu osa, Eesti püsib jätkuvalt Freedom House'i internetivabaduse pingerea tipus. E-riigi edulugu on tuntud kogu maailmas ning põhineb riigi, teadusasutuste ja erasektori oskuslikul koostööl. (Allikas)
Viimastel aastatel on Eesti olnud regulaarselt rahvusvaheliste elukvaliteedi uuringute tipus. Nii saime interneti sõnavabaduse osas esikoha, majandusvabaduste valdkonnas tõusime Euroopas kuuendaks, ajakirjandusvabaduse reitingus oleme 11. kohal ja elukvaliteedi näitajate poolest oleme maailmas 25. kohal. Lisaks on Eesti makromajandusliku stabiilsuse poolest juhtpositsioonil. Ka on meil ühe elaniku kohta enim alustavaid ettevõtteid.
Reisiraamatute kirjastaja Lonely Planet nimetas 2018. aastal maailma parimaks reisisihtkohaks Tallinna. Täpsemalt ütles see mõjukas reisiväljaanne nii: „Eesti pealinn on kompaktne, moekas ja tohutu potentsiaaliga. Avastage Ida-Euroopa kauneim vanalinn, ööbige odavates hostelites, külalistemajades või eramajades ja nautige suurepärast panoraamvaadet Läänemerele. Tallinna maitsmiseks suunduge Kalamajja, mis on tempokas hipsterite linnaosa, kus asub ka Telliskivi loomelinnak. "
Aasta hiljem, 2019, nimetati Tallinn muinasjutulise jõuluturuga Euroopa parimaks jõululinnaks.
Ajakirja Time andmetel pääses Tallinn 2021. aastal planeedi 100 parima koha hulka: "Eesti pealinn Tallinn oma keskaegse kesklinna ja NATO küberturbe keskusega ühendab endas modernsuse ja ajaloo."
2019. aastal nimetas reisiplatvorm Wanderu Tallinna kaheksandaks juhtivaks kultuurilinnaks Euroopas ning 2011. aastal pälvis Tallinn Euroopa kultuuripealinna tiitli. Seda tänu linna tohutule hulgale vaatamisväärsustele ja rahvusvahelistele üritustele.
Ajakirja Kongres andmetel on Tallinn 2021. aasta parim konverentsisihtkoht ja linn võib kiidelda ka kui parim paik kaugtöö tegemiseks. See viimane tiitel põhineb erinevate teguritel, sealhulgas ligipääs internetile.
Lennujaamade nõukogu International (International Airports Council International, ACI) andis Tallinna lennujaamale kolmandat aastat järjest Euroopa parima teenindusega lennujaama auhinna. Reisijate sõnul on Eesti õhuväravad endiselt Euroopas absoluutsete liidrite hulgas, sealhulgas hubasuse pärast. Lisaks on lennujaam saanud pandeemia ajal tunnustust turvalisuse tagamise eest.
Lennujaama kompaktse suuruse tõttu on selle paigutus loogiline ja kõik pardaväravad on kontrollpunktist vaid viie minuti kaugusel. On kohti, kus teha uinak, mängida lauatennist, laenata lennule raamat või treenida spordivahenditega. Tallinna lennujaama WiFi-ühendust on juba ammu peetud parimaks Euroopa lennujaamade seas ja see on maailma lennujaamade seas teisel kohal.
Meie metsaderohkus (üle poole Eesti pindalast on metsaga kaetud) aitab kaasa sellele, et Eestis on väga puhas õhk. Ka Euroopa keskkonnaagentuuri analüüs kinnitab, et Eestis õhusaastega probleeme pole. Sageli ei oska me ise seda hinnata, kuid tänapäeval on see suuremas osas maailmas muutunud luksuseks. (Allikas)