Kogu oma ajaloo vältel Eestimaa kogenud palju usulisi mõjutusi, kuid üks asi on jäänud samaks - see on meie tugev seos ja seotus loodusega. Nii inimeste poolt loodud kui looduslikud pühapaigad väärivad külastamist.
Loodus on püha
Inimasustus Eestis on umbes 10 000 aastat vana ning ilmselt sama kaua on siin austatud ka pühapaiku. Looduslike pühapaikadena teatakse hiisi, pühasid kive, puid, veekogusid, mägesid ja allikaid. Ka tänapäeval ei ole neid unustatud - pühadest allikatest tuuakse vett, pühadele puudele seotakse paelu ning pühadele kividele jäetakse münte. Looduses tajume nii esivanemate lähedust kui looduse enda pühadust, meie kaaslasteks on mütoloogilised olendid ning meie iidsed pühapaigad kaitsevad meid ka täna.
Tuntud looduslike pühakohtadega nagu Taevaskoda, Pühajärv, Siniallikas, Panga pank, Kaali meteoriidikraatrid ja 700 aasta vanune Tamme-Lauri tamm on seotud palju muistendeid ja legende, mis elavad ka tänapäeval. Isegi kui sa ei usu nende paikade pühadusse, siis looduse ilu tasub imetleda igal juhul.
Kloostrid
Pirita Kloostrist on säilinud vaid varemed, kuid 15.sajandi alguses oli see suurim nunnaklooster kogu Vana-Liivimaal. Praeguseks on varemetest saanud armastatud kontserdipaik, kus toimub erinevaid üritusi, sh ka Brigitta Festival augustis. Pirita kloostris elab praegusel ajal kaheksa nunna, kes on tulnud siia üle maailma, õppinud eesti keelt ja eesti keeles laulavad nad ka jumalateenistustel. Aastal 2001 sai valmis uus kloostrihoone, kus on kabel, raamatukogu, külalistemaja ja konverentsiruumid, mis on üldsusele avatud.
Pühtitsa Jumalaema Uinumise nunnaklooster Kuremäel on ainus toimiv vene õigeusu nunnaklooster Eestis. Klooster asutati alles aastal 1891, kuid iidsetel aegadel oli siin eestlaste hiiepaik ja ohvriallikas. Allikat peetakse pühaks tema tervendava vee poolest. See on omaette maailm, mille väravad on külastajatele avatud.
Palverännuteed
Juba keskajal sai Vastseliina Piiskopilinnusest palverännakute sihtpunkt Liivimaal ning palverändurid said paavst Innocentius VI käsul 1 aasta ja 40 päeva patupuhastust. Ka tänapäeval leiab Vastseliina pühale kohale tee järjest rohkem rändajaid. 2012.aastal rajati Pirita kloostri eestvedamisel kultuurilooline palverännutee Maarjamaa ühest otsast teise, Piritalt Vastseliina. Siin käib inimesi, kes soovivad patupuhastust, neid kes usuvad pühakoha imelisse tervendamisjõusse ning ka lihtsalt neid, kes soovivad teekonnal sügavamalt enda sisse vaadata.
Jaakobitee on osa kuulsast Camino de Santiago palverännakuteest, mis viib Santiago de Compostela linna Hispaanias. Eesti Jaakobitee algus on Tallinnas, see viib läbi Pärnu-Jaagupi Riiga ning sealt edasi läbi Euroopa juba Santiago de Compostelasse. Erinevatest Eesti paikadest algavad väiksemad Eesti-sisesed Jaakobiteed, mis saavad alguse apostel Jaakobusele pühendatud kirikute juurest ning ühinevad Pärnu-Jaagupis suurema Jaakobiteega.
