Eesti köök – see on meie toiduvalmistamise traditsioon, meie rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Eesti toidu lugu ja toitumisharjumused on väga tihedalt seotud loodusega ja keskkonnaga, mis on ümber meie.
Milline on tuntud Eesti peakokkade nägemus Eesti toidust? Selle seletavad lahti Angelica Udeküll, Taigo Lepik, Tarvo Kullama, Joonas Koppel ja Inga Paenurm.
Eesti toit läbi aegade
Kuigi eestlane on alati olnud talupoeg ja kasvatanud oma vilja ning loomad ise, on toidulaud ajaloo jooksul olnud pigem kesine kui rikkalik.
Söögivalmistamisel mõeldi selle peale, kuidas aega mitte liialt kulutada, seepärast tehti see valmis suure katlaga, kust kõik ühe perena sõid.
Meil on neli aastaaega ja igal aastaajal on olnud Eesti rahva toiduharjumustes oma iseloom ja nägu. Nii sai kevadeks otsa liha, kuid lehmad hakkasid uuesti piima andma, seetõttu on kevadisel toidulaual olnud aukohal piim ja piimasaadused.
Läbi aegade on Eesti toidukultuuri suur mõjutaja olnud mõisaköök. 19.sajandi keskel jõudis siinsesse toiduvalmistamisesse 2 olulist uuendust: pliit ja kartul. Enne kartulit oli kõige olulisem toit eestlaste laual leib, samuti kaalikas, kapsas ja naeris, suvisel ajal ka herned ja läätsed. Tänu pliidile hakati toitu praadima ning aja jooksul tegelema ka hoidistamisega.
Kui 20.sajandi algul jõudis meile tööstusrevolutsioon, läksid paljud talupojad linna õnne otsima. See aga muutis nende toidulauda, -võimalusi ja -harjumusi. Esimese Eesti Vabariigi saabumisega jõudis kohale ka esimene Eesti toidu kuldajastu. Linnapilti lisandus poode ja turge, kohvikud ja restorane hakkasid pidama ka eestlased.
Toidulaua kõige tähtsam kala oli räim, aga esindatud olid ka koha, forell, haug ja tint, külades jõudis lauale heeringas.
Paremini muutusid kättesaadavaks kohv, riis, erinevad vürtsid ja roosuhkur (enne kasutati köögiviljasuhkrut ja mett). Kuid muutusid ka toitude nimed: näiteks said kört, leem ja roog ühe koondnimetuse, milleks on supp.
Levima hakkasid kokaraamatud ja populaarsust kogusid kokanduskursused. Linnades kujunes kohviku- ja restoranikultuur.
Delicious Estonia from Visit Estonia on Vimeo.
Kõik see taandus aga peale II Maailmasõda, sellele järgnevat ajaperioodi tuntakse Eesti kulinaariaajaloos seisakuna. Maitseharjumused asendusid uutega, tekkisid sööklad, kus olid grammipealt samad retseptid ja hinnad.
Restoranid olid pigem tantsu- ja suhtlemise kui toidunautimise kohad, road ei hiilanud millegi erilisega.
Seisak kestis kuni uue vabariigi taassünnini, siis avanesid piirid ja meieni jõudsid taas hõrgumad maitsed ning piiritagused kokad, uued toorained ja uudsed toiduvalmistamise võtted. Sel ajal kujunes välja tänaste vanemate peakokkade põlvkond.
Uus sajand tõi kaasa värsked tuuled ka toidumaailmas, esile tõusid uued toorained, töövõtted ja tehnoloogiad. Meile jõudsid muu maailma köögid ja uued põnevad maitsed. Tänapäeval oleme jõudnud sinnamaale, et kasutame omaenda tooraineid, meil on palju mainekaid peakokki ja erinäolisi toidukohti. See seob meid muu maailmaga, unustamata meie enda toidutraditsioone.
Kuidas edasi?
Peakokkade mure tänasel päeval on see, et Eesti noor liigub kiiresti toiduteekonnast eemale, liiga palju tarbitakse valmistoitu.
Kooskokkamine oma pere ja sõpradega on väärtus, kus jagada oma tegemisi, tahtmisi ja päevaemotsioone.
Lisaks akadeemilisele haridusele võiks koolist saada ka algteadmised toidust, sellest kuidas ise kiiresti, hästi ja lihtsalt süüa teha. Eesti toit on huvitav ning täis võimalusi. Koka eriala on raske, aga ka väga põnev ja loominguline, pakkudes mitmesuguseid erinevaid väljakutseid. See ei ole lihtsalt töö, see on kirg, armastus selle vastu, mida sa teed.
2019. aasta sügisel külastasid 43 Eesti peakokka koostöös Maaeluministeeriumiga Eesti põhikoole, toimus vahva koostööprojekt "Peakokad koolides". Viidi läbi kodundustunde ja kokati koos lastega, tutvustades toiduvalmistamise põhitõdesid. Selle projekti käigus sai valmis 20-st retseptist koosnev materjal, mis sisaldab ka praktilisi õppevideoid.
Eesti toidufestivalid aastal 2022
Toidufestivalid on väga populaarsed: kes hindab head tänavatoitu, kes kohalikust toorainest hõrgutisi, kes jällegi huvitavaid maitseid. Panime kõik toiduga seotud suuremad üritused kirja, et sul oleks parem ülevaade, mis toimuma hakkab. Külasta kasvõi neid kõiki – meie oleme igatahes kohal.
