Aasta täis mulke ja teisi soome-ugri rahvaid

Allikas: Taavi Bergmann

Aasta täis mulke ja teisi soome-ugri rahvaid

Soome-ugri kultuuripealinna tiitel on taas Eestimaal. Sel aastal kannab seda ajalooline Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja. Mulgimaa on Eesti üks tugevaima indentiteedi ja kultuuriga piirkondi. Ometi on see paljudele veel avastamata paradiis. Kultuuripealinna tiitlist kantuna toimub terve aasta vältel soome-ugri rahvaste ja ennekõike mulkide traditsioonidest kantud üritusi. Unikaalsete mulgi mustrite abil tutvustatakse kõike seda, miks Mulgimaal on hea elada.

Kõigi aasta jooksul toimuvate üritustega on võimalik sammu pidada ja kursis püsida soome-ugri kultuuripealinnale pühendatud Facebooki lehe ja Mulgimaa kodulehekülje kaudu.

Kultuuripealinna avapidu

Laupäeval, 13. veebruaril õnnistatakse Abja-Paluoja ametlikult 25 miljoni soome-ugrilase kultuuripealinnaks, võttes tiitli üle Baškiirias asuvalt Miškani külalt. Suurejoonelise vaatemängu loovad kõigi hõimurahvaste lipud, toimub hõimurahvaste kontsert ja rongkäik soome-ugri kultuuripealinna sümbol-linnu Tsirgu viimiseks Abja raamatupoe aknale.

Mulgimaa lipp õnnistati Tarvastu kirikus 12. oktoobril 2013

Foto: Ave Grenberg, Mulgi Kultuuri Instituut

Soome-ugri kultuuripealinnade Tsirk on eriline lind. Tema tiibadel on 26 sulge, üks iga soome-ugri rahva kohta (tegelikkuses on täpne soome-ugri rahvaste arv muidugi vaieldav, sest kust tõmmata piir rahva ja rahvakillu vahel, aga umbes nii palju neid soome-ugri rahvaid meil on). Tsirk on praeguseks külastanud paljusid soome-ugri piirkondi ja rahvaid: setosid, isureid, vadjalasi ja marilasi ning nüüd kogub ta jõudu, et 13. veebruaril Abja-Paluojale lennata.

Suur mulgi pidu

Laupäeval, 29. mail toimub Karksi mõisa pargis kauaoodatud Mulgimaa traditsioone, kombed ja pärimust tutvustav kogu pere laulu- ja tantsupidu, suur Mulgi pidu „Sia ja mia ütenkuun“. Selle aasta Mulgi peole keeravad erilisi vindi peale Eesti Kunstiakadeemia tudengid moeetendusega „Enne“, mis on inspireeritud etnograafilisest pärimusest. Õhtu lõppeb suure soome-ugri rahvaste kontsert-simmaniga. Igaüks on oodatud tantsima, laulma ja üheskoos laadamelu nautima.

VI Mulgi pidu, rongkäik

Foto: Taavi Bergmann
  • Kas teadsid näiteks, et mulgi murre on ajalooliselt tunduvalt vanem kui eesti kirjakeel? Mulgi keel on lõuna-eesti keeltest ka kõige lihtsam. Mida rohkem Eesti piiri poole, seda keerulisemaks muutub ka kohalik keel.

Tõrva Tule-Päevad

22.-25. juulini tasub veeta Tõrvas, sest siis toimuvad legendaarsed, eripalgelisi kultuuri-, spordi- ja vabaajasündmusi tulvil Tõrva Tule-Päevad. Sündmusi leiab nii noorele kui vanale, nii suurele kui väikesele.

Festivali kulminatsiooniks on 25. juuli õhtul toimuv Tõrva Tulede Öö, kus Tõrva kesklinnas, ümber Veskijärve lookleval valguskunsti- ja muusikarajal saab näha ainulaadseid valgusinstallatsioone, kuulata maagilisi helisid ning põlema süüdatakse suurim lõke, mida Eestis sel aastal nähtud.

Toidu tänav ja käsitöölaat

Laupäeval, 28. augustil leiab Abja-Paluojal aset rikkalik soome-ugri rahvaste toidu tänav ja käsitöölaat, kus hõrgutised ja käsitööimed kaovad lettidelt kui soojad saiad.

  • Näiteks, kas teadsid, et mulgi korbi peale ei käigi kohupiim? Või et mulkide toidud – mulgi puder, mulgi kapsad, mulgi kama – on kõik segatoidud. Mulgid segasid kartulit tangudega, lisasid vägevat liha. Mulgi toit pidi olema toitev, et kõht püsiks kaua täis ja jätkuks jõudu töötegemiseks.

Hõimupäevade nädal

Oktoobris tähistatakse igas Mulgimaa kihelkonnas ühiselt hõimupäevade nädalat, mis on taaskord hea võimalus osa saada soome-ugri rahvaste ja ennekõike mulkide kultuurist. Hõimupäevade nädalal leiab siin ja seal pärimusmuusikakontserte ning eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid rändavad ringi üle kogu Eestimaa.

Nädala suurejooneline lõpuüritus toimub 16. oktoobril Paistu rahvamajas.

Mulgimaa

Foto: Taavi Bergmann
  • Kas teadsid? Soome-ugri ehk uurali rahvaid on kokku üle kahekümne. Uurali keeli kõneleb tänapäeval maailmas kokku umbkaudu 24-25 miljonit inimest. Uurali keelte sugulus on mõjutanud uurali rahvaste mõtlemist ja maailmanägemist. See teeb teineteisemõistmise kultuurilistest erinevustest hoolimata hõlpsaks.
  • Üheski uurali keeles mõtlevale inimesele pole teda ümbritsev elus ja eluta loodus mitte materjal, nagu indoeurooplasele, vaid partner. Samuti pole enamikule meie hõimurahvaste kultuuridest omane agressiivsus: ajaloo käigus on püütud arvestada aina uute ja uute naabritega, kuni nende eest tuli taanduda, säilitamaks enese iseolemist.


Veel põnevaid fakte mulkidest


  • Mulgi kuue musta värvi saamiseks leotati kangast rauarikkas soolvees

Tuntuimaks rahvariideks Eestis on kindlasti mulgi villane pikk-kuub. Mulgimaal on pikk-kuube kandnud nii naised kui mehed, samas kui mujal Eestis oli naiste kehakatteks enamasti jakk. Mulgi pikk-kuub oli musta värvi. Musta värvi saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees. Halliste kandis oli naiste pikk-kuuel hall või pruun krae, kuna meeste pikk-kuue krae oli sinine. Jõukamatel mulkidel olid  pikk-kuue varrukate ja hõlma siseküljed punasest ja kallist poeriidest. Kuued olid kaunistatud punase paelaga - kaaruspaelaga, mis moodustas selle pinnal huvitavaid silmusmustreid.

  • Mulgid olid esimesed, kes pidasid oluliseks tütarde haridust

Mulkide üheks oluliseks sissetulekuallikaks sai juba 18. sajandi lõpust linakasvatus. Põhja-Ameerika kodusõja tõttu tekkinud puuvillapuudus oli maailmaturul kergitanud lina hinda ja linast saadav tulu kiirendas nii talude päriseksostmist kui ka jõukuse kasvu. Mulgid investeerisid kogutud rikkuse võimalikult paljude laste harimisse ja nii said haritud ka mulkide pere tütred. Mujal oli kombeks, et hariduse saavad ainult pere vanimad pojad.

  • Mõrsja usinuse välja selgitamiseks peitis peig võtme kositava voodi alla

Soome-ugrilased on ajalooliselt kasutanud nii enne pulmi kui ka pulmade ajal mitmeid viise, kuidas mõrsja töökust ja usinust välja selgitada. Eestlaste kohta on näiteks teada, et peig viskas salaja võtme kositava neiu voodi alla ja tuli nädala pärast vaatama. Kui võti veel nädala pärast seal oli, sai ta teada, et tegemist on lohaka tüdrukuga. Või peitis peig võtme vokikoonlasse. Mõne päeva pärast vaadates ja võtit koonlast leides teadis ta kindlasti, et tüdruk on laisavõitu ja teda ei maksa kosida. 

  • Tikandid ei olnud ainult silmailuks, vaid kaitseks kurja eest

Ajal, kui riideid valmistati käsitsi, oli peamiseks rõivaste eristajaks kaunistuste süsteem. Üks keerulisemaid ja algupärasemaid rõivaste kaunistamise viise on tikkimine. Eriti kuulsad on just maride tikandid. Tikandid ja mustrid ei olnud rõivastel vaid silmailuks, see oli ka kaitsemaagia halva ja kurja eest. Lisaks oli rahvariietes ja teistes käsitööornamentides väga armastatud värv punane. Usuti, et punane värv kaitseb kurja eest.

Viimati muudetud: 10.02.2021

Teema: Lõuna-Eesti, Üritused