10 kuu ülevaade turismis
Eesti Panga andmetel oli reisiteenuste eksport (välisresidentide kulutused Eestis) 2018. a. esimese 3 kvartali kokkuvõttes 1,2 miljardit eurot (kasv 2017. aasta sama perioodiga võrreldes 5% ehk 56 miljoni võrra).
Reisijateveo eksport (välisresidentide maksed Eesti transpordifirmadele) oli 2018.a. esimese 3 kvartali kokkuvõttes 350 miljonit eurot (kasv 2017. aasta sama perioodiga võrreldes 6% ehk 20 miljoni võrra). Kahe eelmise näitaja summa ehk turismiteenuste eksport oli 1,55 miljardit eurot (kasv 76 miljoni võrra ehk 5%). Reisiteenuste eksport näitab kõigi välisresidentide kulutusi Eestis (k.a. ühepäevakülastajad ja need, kes ei ööbi majutusettevõtetes).
Eesti majutusettevõtetes peatus 2018. a esimese 10 kuu kokkuvõttes 3,1 miljonit turisti (1,4% rohkem kui mullu samal ajal), kes veetsid seal 5,7 miljonit ööd (+2% võrreldes 2017.a sama perioodiga).
Välisturistide ööbimisi oli majutusettevõtetes 3,62 miljonit ehk 1,1% rohkem kui 2017.a samal ajal. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 2,09 miljonit ööd (kasv 3,8%). Seega jõudsid siseturistide ööbimised kuuendat aastat järjest ja välisturistide ööbimised kolmandat aastat järjest uue rekordini. Nagu 2017. a, lisandus ka 2018. a esimese 10 kuu kokkuvõttes absoluutarvudes kõige rohkem siseturistide ja Vene turistide ööbimisi. Lisaks võiks esile tuua ka turismi kasvu Saksamaalt, Suurbritanniast ja Jaapanist. Arvuliselt kõige rohkem vähenes aga turism Soomest. Kuna Soome osatähtsus on suur, mõjutas selle 8% langus negatiivselt ka Eesti turismi tulemust tervikuna.
2018. a esimese 10 kuuga ööbis Eesti majutusettevõtetes 718 386 Soome turisti, kes veetsid seal 1,33 mln ööd. Mõlemad näitajad vähenesid 2017. a sama perioodiga võrreldes 8%. Põhjuseid, miks soomlaste reisimine Eestisse on vähenenud, on palju; hiljuti valmis ka detailsem esitlus Soome turismituru arengutest ja seda mõjutanud teguritest.
Vene turiste ööbis Eesti majutusettevõtetes esimese 10 kuuga 202 269, nad veetsid seal 415 890 ööd. Mõlemad näitajad kasvasid 6%. Venemaa elanike kulutused välisreisidele kasvasid I-III kv. kokkuvõttes 15%, kuid aasta jooksul kasv järjest aeglustus: I kvartalis oli kasv 30%, II kvartalis 16% ja III kvartalis 7% (2017.a. sama kvartaliga võrreldes). See peegeldab Venemaa tarbijate kindlustunde järk-järgulist langust 2018. a jooksul. Ka Eestis veedetud ööde kasv aeglustus aasta edenedes: 2018.a. I kvartali kokkuvõttes lisandus Vene turistide ööbimisi Eestis 16%, kuid II kvartali kokkuvõttes vaid 4%. III kvartali kokkuvõttes ja oktoobris aga Vene turistide ööbimised Eestis vähenesid 1% võrra (2017. a sama perioodiga võrreldes). Võrreldes 2017.a. esimese 10 kuuga kasvas 2018.a. nende ööbimiste arv arvuliselt kõige rohkem Tallinnas ja seejärel Ida-Virumaal. Tallinnas veetsid nad 54% Eesti majutusettevõtetes veedetud öödest ehk 223 863 ööd – võrreldes 2017. a esimese 10 kuuga lisandus veedetud öid 13 466 võrra ehk 6%. Ida-Virumaal veetsid nad 25% Eesti majutusettevõtetes veedetud öödest ehk 102 875 ööd – võrreldes 2017. a esimese 10 kuuga lisandus veedetud öid 13 487 võrra ehk 15%.
Siseturism kasvas eelkõige tänu puhkusereiside lisandumisele. Puhkusereisidel veetsid siseturistid esimese 10 kuuga 1,17 miljonit ööd. Võrreldes 2017. aasta sama perioodiga kasvas nende arv 73 254 võrra ehk 6,7%. See tähendab ühtlasi, et siseturistide ööbimised puhkusereisidel jõudsid juba seitsmendat aastat järjest uue rekordini. Puhkusereiside kiire kasv tuleneb Eesti elanike sissetulekute kasvust ja siseturistidele atraktiivsete ajaveetmis- ja puhkamisvõimaluste pidevast lisandumisest. Siseturistide ööbimisi lisandus kõige rohkem Ida-Virumaal ja Tallinnas.
Loe kogu ülevaadet turismi trendide ja nende tõlgenduste kohta Visit Estonia turismiprofi veebist.
