Ettevõtjad ärimudelite uuendamisest

Märtsi algul arendasid turismiettevõtjad taas ärimudelit kogenud Hollandi eksperdi Jeroen Bosmani abiga, kes teab millest räägib – tema kogemustepagasisse kuulub nii suurte hotellide juhtimine (Hilton!) kui ka tänapäeva kiire, dünaamilise ja ebalojaalse kliendi vajadustele vastavate teenuste ülesehitamine.

Üks keskseid teemasid ja soovitusi ettevõtetele andis koolitaja läbi sinise ja punase ookeani metafoori. Enne kui hakata teiste samasuguste ettevõtetega konkureerima ning selle pärast järjest kitsamaks muutuval turul pitsitust tunda, võiks tõsiselt mõelda, mida teha põhimõtteliselt teistmoodi. Ei tasu tingimata veel paremini ja vinti peale keerates püüda pakkuda sama teenust, vaid luua uut. Esimesel juhul on tegu justkui võitlusest punaseks värvunud ookeaniga, täis vihaseid konkurente. Teisel juhul sillerdab ettevõtja ees tüüne meri, täis ideid, üllatusi ja klientide tähelepanu.

Lotte Kohvik OÜ juhtide sõnul võiks Bosmani kuulamine olla kohustuslik iseäranis igale Eesti turismiettevõttele. „Eestlastele ja lätlastele on üpris lihtne Lottest rääkida, ent on väljakutse, kuidas teha see sõbralik ja loov tegelane tuttavaks ka teistest rahvustest klientidele. Elamuse peab saama nii väike kui ka suurem laps ning ka nendega koos tulnud lapsevanemal peab tore olema. Selleks on vaja, et elamus oleks toit, kuid ka kogu toidupakkumise viis. Uutmoodi lähenemine tehnoloogiliste lahenduste abil aitaks siin kõvasti kaasa ning seetõttu tulimegi saama uusi teadmisi ärimudelite ja kaasaegsete lahenduste vallas,“ ütlesid kohviku vedajad Ivo Teedla ja Taavi Küttis.

Golfireiside korraldaja Golf Life Traveli juht Jüri Tiitus tõi välja, et järjest tähtsam on populariseerida virtuaalreaalsuse kaudu, mida meil on pakkuda. „Kui kuuleme lugusid suurtest uuendajatest: airbnb, taksoäpid, siis on tunnuseks, et need firmad ei oma klassikaliselt suurt infrastruktuuri ise, vaid on osavad info koondajad ja turundajad – ehk raha on n-ö nurga taga. Seetõttu tuleks igal valdkonnal vaadata, kas kõigile ei tuleks kasuks isepusimise asemel hoopis ühisplatvorm luua. Kui täna on uhked majutuse broneerimise süsteemid, siis võiks need olulise muutuse läbi teha ka teenuste pakkumise valdkonnas.“

Annika Prangli Prangli Reisidest tõi samuti välja, et kord leitud nutikad ideed võivad muudes valdkondades korratuna esile kutsuda võrreldava revolutsiooni. „Seda on näha meie laevaliikluses. Kapitaliinvesteeringud on alati kallid ja võtmevedajast sõltumine karm. Turismiettevõtetel on raske, sest seadus sätestab täna elanikest, mitte turismi vajadustest hoolimise. Samas on meil pikk rannajoon ja sõiduhuvilisi palju, ka kaatriostjaid. Miks mitte luua mereturismi Uber.“

Loovusaida juht Indrek Maripuu märkis, et enamikul väikestel turismiettevõtetel on sageli puudu unikaalsusest. „Hästi sarnased ollakse, pakutakse samu asju, rõhutakse et meil on ilus loodus, vaikus ja rahu. Palju ongi toredaid kohti, ollakse hingega asja juures, kuid jääb puudu kliendivaatest. On asju, mis on kliendi poolt vaadates lausa hoolimatud, kuigi pole nii mõeldud. Koolitus andis inspiratsiooni mõelda eristumisele: kui oleksid ajakirja kaanel, mis oleks sinu cover story?“

Järgmised ärimudelite koolitused toimuvad sügisel.