Atraktsioonide äri - kus on raha ja kuidas seda tekitada? 1. osa
Aasta viimases uudiskirjas alustame artiklisarja, kus turismitoetuste koordinaator Jane Jakobson analüüsib põhjalikult turismiatraktsioonide tänast seisu, tulevikuväljavaateid ja publiku ootusi. Pikaajaline töö valdkonnas - tutvumine mitmenäoliste atraktsioonidega Euroopas, lugemus, atraktsioonide teenuste ülesehituse nõustamine ja kogemused rahastusprojektidega - võimaldavad Janel üldistada, milline võiks olla hea atraktsioon. Teeme teemaga algust, kirjeldades atraktsioonide seisu Eesti turismiturul.
Kui arvestada muuseumide hulka iga 100 000 elaniku kohta, on Eesti Euroopa kõige muuseumirohkem riik. Kultuuriministeeriumi andmetel on Eestis 246 muuseumi (koos filiaalidega) ning muuseumidesse tehti 2016. aastal kokku 3,5 miljonit külastust.
EAS on toetanud viimase kümne aastaga kokku ligi 100 atraktsiooni või muuseumi rajamist ja renoveerimist üle Eesti.
Eesti atraktsioonide TOP30
Eesti atraktsioonide ja muuseumide külastatavuse TOP30 hulka mahuvad keskused, mille piletiga külastajate arv ulatub 24 000st kuni 325 000ni. Seejuures on üle 100 000 külastajaga atraktsioone 7. Vahemikus 50 000-100 000 külastajat aastas omavaid atraktsioone on 12. Keskmine atraktsioonide külastatavus on ligi 79 400 külastajat aastas.
Toodud andmetele lisanduvad tasuta külastajad, kelle hulk ulatub Tallinna Loomaaia näitel isegi kuni 80 000 külastajani.
Koostatud ülevaade sisaldab vaid neid atraktsioone, mis on avatud ilma eelneva broneerimiseta ning mille tegevust on võimalik atraktsioonina eristada. Hõlmatud ei ole veekeskused, lauluväljakud, ettetellimisel töötubade jms teenuste pakkujad.
Tabel on koostatud äriregistri andmete, atraktsioonide endi poolt avaldatud või Kultuuriministeeriumi poolt kogutud andmete põhjal.
Eesti atraktsioonide majanduslik mõju
Tuumikatraktsioonide poolt sihtkohta meelitatud külastajate arv ja nende kulutused on märkimisväärsed ning panustavad omakorda piirkonna väiksemate atraktsioonide külastajate arvu ja tulude kasvu.
Kuna atraktsioonide haldamiseks on moodustatud mitmed asutused, kes opereerivad mitmeid atraktsioone korraga, ei ole atraktsiooni-põhise piletitulu andmed avalikest andmeallikatest samavõrra hästi kättesaadavad. Need 11 atraktsiooni, kes ettevõtlustulu on ühe atraktsiooni põhiselt näidanud, teenivad kokku 9,75 miljonit eurot tulu aastas, millele lisanduvad toetused ja sihtfinantseeringud. Keskmiselt teenib üks atraktsioon 886 000 eurot tulu aastas. Võrrelduna külastajate keskmise arvuga ligi 80 000, võib öelda, et atraktsiooni otsene tulu külastajatelt on ca 11 eurot piletiga külastaja kohta.
Sellele lisandub piirkonda laekuv tulu ehk kaudne majanduslik mõju. Eesti reiside keskmine kulutus ühe inimese kohta on 76,5 eurot. Need on andmed üle 15aastaste inimeste reisiuuringust, seetõttu kui atraktsioonil käib palju kooligruppe, siis ilmselt nende puhul sama suurt kulutust eeldada siiski ei saa. Väliskülastajate kulutused reisi jooksul on talvel keskmiselt 309 eurot, ööpäeva kohta 131 eurot ning suvel reisi kohta 278 eurot, ööpäeva kohta 100 eurot inimese kohta. Kuna enamik Eesti atraktsioone loob reisimotivatsiooni üheks päevaks, siis tuleb mõju hindamisel arvestada pigem ööpäeva panusega. Sihtkohtades, kus atraktsioonid teevad kombineeritud pakkumisi (muuseum+veekeskus vms), loovad nende koosmõjus põhjuseid sihtkohas kauem viibimiseks ning nende majanduslik mõju on suurem.
