Teose peategelaseks on Emajõgi, Lõuna-Eesti olulisimaid sümboleid ja maamärke, temaga seotud pärimused ja ajalugu. Laiemas plaanis aga ka jõe ja emaduse kujundite omavahelised seosed, kust kumab läbi ka üldine arusaam jõest kui eluandjast ja -kandjast. See, et jõgi kui ema on kujundina tuttav paljude maailma jõgede pärimusest, aitab kaasa „Emajõe sünni” mõistetavusele ka keeleüleselt/rahvusvaheliselt. Libreto autoreiks on kirjanik Valdur Mikita ja lavastaja Margus Kasterpalu. Kasutatud on ka mitmete eesti luuletajate tekste.

Loodava heli-ilma lähtekohaks on loodushelid, millele lisavad salvestusel oma hääle ERSO orkestrandid. Lavalises esituses lisanduvad kammerkoor , erinevad elektroonilised instrumendid, 2 löökpillimangijat, kannel ja vokaalsolist. Lisaks lauljatele ja muusikutele teevad lavastuses kaasa näitleja Andres Mähar ja neli tantsijat, kelle esitatu toetab ja liigendab muusikalist ja visuaalset narratiivi.