Turismiaasta algus jätkab rekordigraafikut

Eesti majutusettevõtetes peatus 2018. aasta jaanuaris 206 000 sise- ja välisturisti ehk 7% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatas Statistikaamet. Välisturiste oli 118 000, eelmise aasta jaanuariga võrreldes suurenes nende arv 12% (veedetud ööde arv kasvas 13%). Siseturiste peatus majutusettevõtetes 87 000, mis on 2% enam kui 2017. aasta jaanuaris (veedetud ööde arv kasvas samuti 2%). Nii sise- kui ka välisturistide arv jõudis uue rekordini.

Arvuliselt kõige rohkem lisandus ööbimisi Venemaalt, mis on traditsiooniliselt olnud jaanuaris ööbimiste arvult suurim välisturg. Vene turistide ööbimiste arv kasvas 2017. a jaanuariga võrreldes 19%. (Võrdluseks: Soomes kasvas nende ööbimiste arv jaanuaris 6%.) Arvuliselt kõige rohkem lisandus nende ööbimisi Tallinnas ja Ida-Virumaal. Võrreldes kriisieelse 2014. a jaanuariga (senise rekordtasemega) oli venelaste ööbimisi Eestis 33% ja Tallinnas 36% vähem, samas Ida-Virumaal aga juba 7% rohkem. See tähendab, et Ida-Virumaal jõudis nende ööbimiste arv juba uue rekordini (isegi arvestades, et uue haldusjaotuse järgi on Ida-Virumaa nüüd pindalalt varasemaga võrreldes väiksem).

Pärast eelmise aasta langust kasvas tänavu jaanuaris uuesti Soome turistide ööbimiste arv (+5%). Ühtlasi oli kasv nii suur, et nende ööbimiste arv jõudis isegi uue rekordini. Peamiselt lisandus nende ööbimisi Tallinnas ja Pärnus.

Kui ööbimised Lätist kasvasid eelmisel kolmel aastal ligi 20% aastas, siis tänavu jaanuaris lisandus Läti turistide ööbimisi vaid 1%. Arvuliselt kõige rohkem lisandus nende ööbimisi Pärnus, mõnevõrra ka Tartus. Tallinnas ja Harjumaal lätlaste ööbimiste arv vähenes.

Rootsi turistide arv kasvas jaanuaris 9%, nende veedetud ööde arv 15%. Rootslaste ööbimised kasvasid peamiselt Pärnus ja Tallinnas. Pärnus lisandus pikemalt viibivaid ravireisijaid (majutatud Rootsi turistide arv Pärnus kasvas 7%, kuid nende veedetud ööde arv koguni 39%).

Arvuliselt suuremat kasvu näitasid veel ööbimised Suurbritanniast (majutatute arv kasvas 8%, kuid ööbimised koguni 24%) ja Jaapanist (+101%). Turism Suurbritanniast kasvas tulenevalt pikemalt viibinud inimeste lisandumisest Tallinnas.

Lisaks kasvas tunduvalt ööbimiste arv Itaaliast ja USAst (sõjaväelased), vähenes aga ööbimiste arv Saksamaalt (2017. a esimesel 4 kuul oli Tallinnas Saksa õhuturberotatsioon, 2018. a esimesel 4 kuul aga Itaalia õhuturberotatsioon).

Siseturistide ööbimised kasvasid kõige rohkem Ida-Virumaal ja Tallinnas (lisaks ka Võrumaal, kuid see tuleneb sellest, et mitmed majutuskohad on uue haldusjaotuse järgi Põlva maakonna asemel Võru maakonna koosseisus, mida näitab ka tugev langus Põlvamaal).

Võrreldavas tempos kasvab ka Eesti tulu turismist. Eesti Panga andmetel oli reisiteenuste eksport (välisriikide elanike kulutused Eestis) 2017. a 1,44 miljardit eurot (kasv 2016. aastaga võrreldes 7% ehk 91 miljoni võrra). Reisijateveo eksport (välisriikide elanike maksed Eesti transpordifirmadele) oli 2017. a 447 miljonit eurot (kasv 2016. aastaga võrreldes 23% ehk 83 miljoni võrra). Kahe eelmise näitaja summa ehk Eesti kogutulu välisturismist (turismiteenuste eksport) oli 1,88 miljardit eurot (kasv 10%). Turismiteenuste osatähtsus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis oli 2017. aastal 10,5%.

Vaata jooniseid ja andmeid lähemalt siit: https://www.puhkaeestis.ee/et/uuringud-ja-ulevaated/turismi-arengu-ulevaated