Tarmo Mutso lahkub EASi turismiarenduskeskuse direktori kohalt
15. märts on minu viimane tööpäev EASi turismiarenduskeskuse direktorina. Tulin ametisse 2006. aastal. Sellesse aega on jäänud nii majandusbuum kui ka turismi kahanemise aastad ja Vene turu hüppeline langus. Kaheteistkümnele aastale tagasi vaadates võin öelda, et olen püüdnud olla eelkõige n-ö inimeste inimene. Turism on olemas ei millegi muu kui elamuse pärast. Exceliga elamust ei tekita. Küll aga avalduvad rõõm, vaimustus ja panus heade suhete tekitamisse alati lõpuks ka Excelis.
On öeldud, et kui erasektori juhtivaks motiiviks on kasum, siis avalikus sektoris on selleks kaasamine. Turismiarendusekeskuse juhi töö, mida paljud head partnerid on naljaga pooleks nimetanud ka turismiministri portfelliks, hõlmab kaasamist kõige laiemal rindel: riiklikud eesmärgid, nende saavutamise piirangud ja eelarve; kohalike organisatsioonide huvid; ettevõtjate vajadused ja argimured. Lisaks mainekujundus, sest riiki teeniva inimese tegevus peab alati nii olema kui ka näima aus ja läbipaistev.
Kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad. Nende aastate jooksul on tehtud palju rahastamis- ja turundusotsuseid. Paljut tehakse täna teistmoodi, nii mõndagi edu või ka ebaedu polnud otsustamise momendil võimalik ennustada, nagu elus üldse. 2006. aastal valminud Kalvi mõisa näiteks turismiobjektina enam pole. Samas riigi investeeringud AHHAA keskusesse on toonud tänaseks Tartusse nii palju välisturiste nagu ei miski muu, keskus on aasta külastajate arvult Tallinna loomaaia järel teisel kohal Eestis ning publikuhulgalt võrreldav Euroopa tippatraktsioonidega.
Jään alati mäletama ka seda sügisõhtut, kui helistasin Toomapea Komandandi aiast Janno Põldmale küsimusega: "Mis sa arvad, kui teeks õige Lottega teemapargi?" Järgmisel päeval kohtusime Heiki Ernitsa ja Jannoga juba nende stuudios. Kulus palju tööd ja hulk aastaid – ja tänaseks on see Eesti tugevamaid pereatraktsioone avatud.
Kui 2007 korraldasime Läti ja Leedu kolleegidega turismi propageeriva Balti Reisimaratoni, tundus see lihtsalt ühe päris mõistliku ideena paljude teiste seas. Tänaseks on sellest välja kasvanud Baltic Connecting, väga arvestatav üritus turismiproffide kalendris, mis paindlikult reageerib värsketele trendidele turismi äriturunduses. Kui mõni aeg tagasi ahvatlesime Eestit oma pakettidesse lisama Euroopa reisikorraldajaid, siis praegu on fookuses kaugturud, millega töötamise tulemusi näeme sõna otseses mõttes iga päev - näiteks mullu novembris kasvas Jaapani turistide arv Eestis lausa 110%.
2007. aastal alustasime ka tänase põhilise turunduskanali visitestonia.com hankimist. Toona hirmus kallina tundunud arendus toob tänaseks infot otsima üle 5 miljoni veebikülastaja ja Eestile miljoneid eurosid turismitulu aastas. Samal ajal hakkasime looma Eesti Konverentsibürood, organisatsiooni, mida Eestis veel polnud, kuid oli väga vaja. Tegime seda kujul, mida mitmed naabrid kadestavad – riik, omavalitsused ja ettevõtjad üheskoos. Kui eestlaste puhul armastatakse öelda, et me ei saa ühiselt tegemisega hakkama, siis seekord suutsid kõik partnerid tõestada vastupidist. Ühistöö kestab edukalt tänaseni ja on Eestit kui konverentsiturismi sihtkohta jõudsalt kasvatanud. Alles pidasime rõõmsalt koos kümnendat sünnipäeva!
2009 töötasime koos partneritega välja turismi turunduskontseptsiooni, sõnastades Eestile kõige olulisemad teemad, mis on aluseks turismiturundusele ka täna ning millele keskendumine on toonud kampaaniatele üle maailma miljoneid jälgijaid sadadest riikidest.
Turismiarenduskeskuse koostöötahtest annavad tunnustust ka mitmed auhinnad. Ma ei räägi siin ainult äsjasest riiklikust tunnustusest, mis sai meile osaks Hiinas ja Jaapanis. Väga olulised on mulle olnud kõik need tunnustused, mida on turismiarenduskeskusele andnud ettevõtjate esindajad. Need on tulnud ei millegi muu kui kogu turismiarenduskeskuse meeskonna hoiakute ja töö tulemusena.
Et liialt aruandluseks ei läheks, siis algusse tagasi - nende aastate jooksul on palju kaasatud, proovitud leida kompromisse, tehtud palju tööd koos kolleegide ja partneritega. Aga nagu näha, pole unarusse jäänud ka kasum. Kasvanud on nii turismitulu, turismi osakaal SKPs kui ka turistide arv. Sama soovin ja soovitan ka järgmisele inimesele, kes asub sellele ametipostile: minna kompromissidele, kuid mitte iga hinna eest. See ei tohiks olla kompromiss tunnusega "ei häiri otseselt kedagi, aga ei meeldi ka kellelegi". Ka kasumist tasub unistada. Eriti siis, kui see toob kaugemat ja pikaajalist tõusu, mitte pole ühepäevaliblikana kohale lennanud ja siis otsa saanud tulu. Oluline on tunnetada mõõtu, sest kõik saabunud turistid tuleb ka hästi ära teenindada, et nad ühel päeval tahaksid siia tagasi tulla. Turismitulude kasv saab rajaneda ainult meie ettevõtete ja sihtkohtade tugevamaks muutumisel, investeeringutel, headel toodetel ja teenindusel, mitte pelgalt planeeringunumbritel. Meie külalistel ei tohiks jääda tunne, et müüme õhku.
Asudes juhtima Saksa majandusesindust Eestis, tegelen uue nurga alt edasi meie ühe põhilise sihtturuga. Eesti on tõestanud iga aastaga üha enam, et oleme väärt turismimaa - mitte kehva suusailmaga teivasjaam. Mõtlen suure lugupidamisega kõigile, kellega olen nendel aastatel ühiselt pingutada saanud, eriti aga väiksele turismiarenduskeskuse meeskonnale. Au ja rõõm on selliste inimestega koos töötada. Minu mantlipärijal veab selles mõttes tohutult.
Aitäh ja jõudu kõigile andekatele, töökatele ja armsatele kaasteelistele!
Tarmo Mutso
