Soome turistide edetabelid

Kordame siin oma unikaalse, laiemalt teadmata andmestikuga artiklit, mis ilmus juunis Postimehe arvamusrubriigis, kuid maksumüüri taga. Lisatud on joonised, mis näitavad kujukalt soomlaste reisieelistusi. Miks ja kuhu reisivad Eestile väga olulised soomlased ning millise strateegiaga saaksime Soome turistide eelistusi mõjutada?

Eesti turism sammub juba mitmendat aastat rekordigraafikus. Numbrite taga on kirjum pilt: Läti, Rootsi, Norra, Saksa ja Hiina külastajate ning siseturismi kasv, Soome ja Vene turu langus.

Statistikas on omad agad. Online-väljaande Estofennia peatoimetaja Pekka Linnainen on märkinud, et kui näiteks neljaliikmeline pere läheb 7-päevasele spaapuhkusele, on majutatud neli inimest – kui sama pere ööbib ringreisil kuues eri majutuskohas, paljuneb see statistikas 24ks majutatud reisijaks. Kõnekeeles muutub see sageli "Soome turistideks" ja sõltuvalt vaatenurgast liiga suureks või väikeseks tulemuseks.

Tõlgenduste üle võib vaielda, muster on muutunud. Ja kuigi langus puudutab ainult kahte turgu, on mõlemad paraku need, kust saabuvad turistid moodustavad enamiku kõigist väliskülalistest. See suudab kõigutada kogu Eesti turismi paati, sõltumata muude turgude edust. Soome, Vene ja Saksa külastajate ööbimised moodustavad kõigist välisturistide ööbimistest Eestis 56%. Olukorras, kus kogu riigi välisturismi mahust moodustavad rohkem kui poole ainult kolm turgu, on peale Eesti kogu Põhja- ja Ida-Euroopas veel ainult Taani, kus sõltuvus kolmest lähiturust on koguni 72%. Kui muudes riikides on eksporditulu toovad välisturistid hajutatumad ja ühe turu languse kompenseerib teise tõus, siis Eesti turism on haavatavam.

Soomlaste välisreiside moest väljas mitte Eesti – vaid kogu Ida- ja Lääne-Euroopa

On selge, et ajaloos kõige rikkalikumate võimalustega ajal, kus sama raha eest pakutakse nädalavahetust Eestis, Berliinis, Türgis ja kaugemalgi, on reisijad tujukad ja ebalojaalsed ning pihustub kõigi sihtkohtade kasum. Kõige suurem murrang seisneb supernoovana plahvatanud kaugreiside võimalikkuses. Seda kasutavad isukalt ka meile nii tähtsa Soome elanikud.

Aktsiisi-, keeleoskuse või teenindusteemalise sõnasõja pidamine võib tunduda lihtne ja emotsionaalselt ahvatlev, aga ei aita tõele lähemale. Arvud räägivad selgelt, et soomlased ei reisi vähem mitte ainult Eestisse, vaid… tervesse meie maailmajakku. Soomlaste välisreisidega on miinuses kogu Ida- ja Lääne-Euroopa, vähenenud on Soome turistide reisid Venemaale, Leetu ja aktsiisiteemast rääkimata ka Lätti; Skandinaavia riigid püsivad nulli peal. Kui tõenäoline on, et väike Eesti suudab pöörata kogu trendi? Küsimus on retooriline. Naudingut jõuda harjumuspärase reisieelarve eest kaugemale kui kunagi varem nii lihtsasti juba ei väära. Seega peame mõtlema soomlastest teisiti. Ja see teisiti on – mitte kui välisturistidest.

Teeme Soome siseturistid Eesti siseturistideks

Kuigi Eestis näitab just siseturism juba mitu aastat kõige tugevamaid kasvunumbreid, selgub võrdluses lähiriikidega, et oleme hoopis välisturistide meelitamise osakaalult koos Lätiga Põhja- ja Ida-Euroopas kõige tublimad! Samas rikastes Põhjala riikides ulatub siseturismi osakaal peaaegu kolmveerandini. Kuidas nii? Siseturism on seoses riigi suurusega ehk mida väiksem territoorium, seda väiksem ka siseturismi osakaal, kuna püsielanik jõuab õhtuks koju. Ka rahva jõukus on suures korrelatsioonis siseturismiga: endale lubatakse üldse rohkem reisimist, nii sisse kui välja.

Kuna jõukatel suure territooriumiga riikidel on siseturismi osakaal suurem kui välisturism, on siseturism neist paljudel ka strateegiliseks fookuseks, et hoida maksimaalselt raha kodumaal. Näiteks Venemaal eraldas riik programmi „ Kultuur ja turism 2019-2021“ raames 21 miljardit rubla siseturismi arendamiseks. Lisaks on kavas lihtsustada Venemaa viisarežiimi ja alustada elektrooniliste viisade väljastamist. Ka Soome propageerib aktiivselt oma elanikele siseturismi võimalusi.

Soome turismifirmade liidu tellitud uuringu järgi plaanib sel suvel kodumaal reisida kolmveerand soomlastest. Naabrite siseturismi osakaalu on viimase kolme aasta jooksul kõige enam kasvatanud 18–44-aastased. Seejuures tervelt kolmandik 25–34-aastaseid peab oluliseks Soomes reisimist, sest see on loodussäästlikum!

Meil ongi tegu kahe vastandliku suunaga: ühed numbrid räägivad, et kui juba reisida, siis juba võimalikult kaugele; teised peegeldavad uue reisiva põlvkonna väärtushinnanguid. Näiteks Helsingi lähedal elaval soomlasel on isegi Lõuna-Eestisse sõita tunduvalt lähem kui Põhja-Soome. Millised on eeldused, et soomlane hakkaks Eestist mõtlema kui laiendatud kodumaast ning võtaks seda (taas) sama loomulikuna kui siseturismi?

Taimaa asemel tasub võistelda Saimaaga

Mainitud Soome uuring nimetab Soome siseturismi trendidena loodusreise ja telkimist (mullu suvel külastas Soome rahvusparke rekordarv soomlasi), ökoloogilisele jalajäljele mõtlemist, mõnusa pingevaba puhkusemeeleolu vaatamisväärsustele eelistamist, kohalikke maitseelamusi. Kõik need on ka Eesti tugevused. Nii Eesti kui ka Soome on riigid, kus loodus ja linnad kulgevad sama kaunilt käsikäes, ja valikut kahe teema vahel ei olegi vaja teha.

Neid, kes kaaluvad, kas Tai või Singapur, on meil raske kätte saada. Need aga, kes mõtlevad oma jalajäljest ja säästlikust turismist, on meie uus kerkiv sihtrühm sedamööda, kui nn „Saaremaa valsi“ põlvkond vaikselt hääbub.

Paar aastat tagasi kirjutas Pekka Linnainen meeldejääva kujundina, et Helsinki atraktiivseim turismiobjekt on Tallinna vanalinn. Kuidas seda laiendada kogu Eestile, selles on lähiaastate põhiline küsimus ja ülesanne. Kuidas veenda soomlasi, et Lõuna-Eesti järvede äärde on sama kena puhkama sõita kui Saimaa järvepiirkonda? Et Kassarist leiab soomlane samasuguse rahu kui Kuusamo mägedest? Taotledes seni üpris võõra detailse info koduseks tegemist ja harjumuste muutmist, kulub hulk aega ja energiat kõigil: riiklikul turismiturundusel, sihtkohtadel ja ettevõtetel, kel on Soomega otsesidemed.

Soome-eestlasest populaarne kirja- ja naljamees Antto Terras tutvustab videolugudes praegu soomlastele ligi 100 Eesti paika ja kavandab 60ndate menuka mälumängu Naapurivisa uues kuues eetrisse toomist Raadio Helsinkis; turismiarenduskeskuses on asunud tööle Soome turu B2B juht ning Soome kodanikust pikaajalise PR-kogemusega kommunikatsioonijuht; turismi erialaliidud, laevafirmad ja Tallinna Sadam teevad koostööd, et soomlased, kes Eestisse tulevad, teeksid siin +1 tegevuse veel: veedaksid lisaöö, teeksid veel ühe matka, kuulaksid veel ühe kontserdi, külastaksid veel üht restorani. See on alles algus. Kui me kõike ainult oma imeilusa UNESCO-väärilise pealinnaga ei saavuta, on meil vaja ka senisest loogilisemat külastajateekonda ning tugevaid sihtkohti. See on aga juba uus jutt.

Viidatud materjal