Vana-Võromaa unustamatud maitsed

Allikas: Toomas Tuul, Visit Estonia

Vana-Võromaa unustamatud maitsed

Vana-Võromaa on üks ummamuudu maa Lõuna-Eestis, mis seob üheks kaheksa Põlva, Valga ja Võru maakonna kihelkonda. Heast ja puhtast toidust on siinmail alati lugu peetud.

Maikuus algab Vana-Võromaa maitsete aasta – paikkond kannab uhkusega Eesti 2019 toidupiirkonna tiitlit. Siinne toit on kvaliteetne ja maitsev ning kõige paremini mekib see veel kohapealses õhustikus.

Võrumaal on oma aura

Foto: Mariann Liimal

Päris õiged ja head Vana-Võromaa toidud on ise tehtud – kraam, millest süüa tehakse, pärineb kas oma majapidamisest või lähiümbruse taludest ja väikeettevõtetest. Nii saab kindel olla, et söögil on eriline maitse ehk uma mekk.

Endisajast on aga teada mitmeid ainult siinsele kandile omaseid toite, mida mujal Eestis ei tuntud. Nii on kohupiim Lõuna-Eesti toit, mis on siit üle kogu Eesti levinud. Sõira tehti vanasti ainult Seto- ja Võrumaal ning Lätis. Ainult siinmail hautati kapsaid tangudega paksuks pudruks (nn paksud kapsad) ning tehti oa- ja herneputru (tamp). Ka liha saunas suitsutamine on Lõuna-Eesti komme, mis koos suitsusaunakombestikuga on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Lõuna-Eestis on erilised maitsed

Foto: Joosep Martinson

Peale oma toitude on võrokestel ka omad kombed, mis käivad söögivalmistamise, -pakkumise ning söömise enda juurde. Vanadest kohalikest tavadest lähtudes on kokku pandud ka tänapäevane Võrumaa köögi teejuht:

  1. Süüa tehakse ise ja kohalikust kvaliteetsest toidukaubast, toetades nõnda kohalikku toidutootjat.
  2. Võrokene pakub teistele seda, mida ise sööb.
  3. Võrokeste söögid on lihtsad, odavad ja näevad head välja. Igal söögil on oma isikupärane maitse.
  4. Võru söögikord arvestab aastaajaga ja kohalike söögikommetega.
  5. Söögitarkust antakse edasi põlvest põlve, lapsed on söögitegemisse kaasatud.
  6. Võrokesed on alalhoidlikud ja ettenägelikud, sestap säilitatakse saaki ületalve nii uusi kui vanu meetodeid järgides. Söögikraami kuivatatakse, hapendatakse, soolatakse, suitsutatakse, tehakse purki ja hoiustatakse keldrites.
  7. Võrokeste söökidel on võrukeelsed nimed.
  8. Võrokestele meeldib söögitegemiseks aega võtta ja mõnuga vaaritada.
  9. Külalised kutsutakse tuppa ja neil ei lasta tühja kõhuga ära minna. Külla ei mind tühjade kätega, vaid võetakse oma söögikraami kaasa.
  10. Söömise juures tuleb meeles pidada, et nõud tühjaks söödaks. Võrokesed ütlevad: „Ku kõik perä är süvväs, tulõ hummõn hää ilm!"

Lihtne, aga hea

Foto: Mart Vares

Ligi kümme aastat tagasi kutsuti ellu toiduvõrgustik ja kohaliku toidu kaubamärk UMA MEKK. Tänaseks on see Lõuna-Eestis kanda kinnitanud ja hästi tuntud – praegu kannab märgist üle 220 tooraine, toidutoote ning ligi 80 menüüd ja rooga ligi sajalt ettevõttelt.

Tuntumad ja jõulisemad UMA MEKK tootjad on Nopri Talumeierei oma lehmapiimatoodetega; Siidrikoda siidrite, vahuveini ja mahladega; Kolotsi kitsejuustufarm, mis varustab oma mahejuustudega Eesti tipprestorane; Urvaste Külade Seltsi mahekama, Taarapõllu talu mahedad marjakrõpsud jne. 

Võrukeelset krutskilist juttu ja lõõtspillimängu kuuled kohalikel laatadel ja pidudel. UMA MEKKi maitsed leiad sel suvel:

Tulõ kae perrä! Meil aigu om.


Viimati muudetud: 29.05.2019

Teema: Lõuna-Eesti, Kultuur ja Ajalugu, Söök, Jook ja Ööelu

Soovitame