Vana-Võromaa on üks ummamuudu maa Lõuna-Eestis, mis seob üheks kaheksa Põlva, Valga ja Võru maakonna kihelkonda. Heast ja puhtast toidust on siinmail alati lugu peetud.
Paikkond kandis uhkusega Eesti 2019 toidupiirkonna tiitlit - siinne toit on kvaliteetne ja maitsev ning kõige paremini mekib see veel kohapealses õhustikus.
Päris õiged ja head Vana-Võromaa toidud on ise tehtud – kraam, millest süüa tehakse, pärineb kas oma majapidamisest või lähiümbruse taludest ja väikeettevõtetest. Nii saab kindel olla, et söögil on eriline maitse ehk uma mekk.
Endisajast on aga teada mitmeid ainult siinsele kandile omaseid toite, mida mujal Eestis ei tuntud. Nii on kohupiim Lõuna-Eesti toit, mis on siit üle kogu Eesti levinud. Sõira tehti vanasti ainult Seto- ja Võrumaal ning Lätis. Ainult siinmail hautati kapsaid tangudega paksuks pudruks (nn paksud kapsad) ning tehti oa- ja herneputru (tamp). Ka liha saunas suitsutamine on Lõuna-Eesti komme, mis koos suitsusaunakombestikuga on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Peale oma toitude on võrokestel ka omad kombed, mis käivad söögivalmistamise, -pakkumise ning söömise enda juurde. Vanadest kohalikest tavadest lähtudes on kokku pandud ka tänapäevane Võrumaa köögi teejuht:
Ligi kümme aastat tagasi kutsuti ellu toiduvõrgustik ja kohaliku toidu kaubamärk UMA MEKK. Tänaseks on see Lõuna-Eestis kanda kinnitanud ja hästi tuntud – märgist kannab üle 220 tooraine, toidutoote ning ligi 80 menüüd ja rooga ligi sajalt ettevõttelt.
Tuntumad ja jõulisemad UMA MEKK tootjad on Nopri Talumeierei oma lehmapiimatoodetega; Siidrikoda siidrite, vahuveini ja mahladega; Kolotsi kitsejuustufarm, mis varustab oma mahejuustudega Eesti tipprestorane; Urvaste Külade Seltsi mahekama, Taarapõllu talu mahedad marjakrõpsud jne.
Tulõ kae perrä! Meil aigu om.