7 vaprat turismiettevõtet hakkasid arendama uut ärimudelit

"Arengut kavandades tuleb uurida, mida tehakse ja millest räägitakse mujal maailmas. Koostöös turismisektoriga ärimudelite programmi välja töötades lähtusime ideest mitte tingimata seniolematut leiutada, vaid pigem oskuslikult kombineerida eri võimalusi – ka eri sektoritest," kirjutab turismi ärimudelite programmist EASi turismitoetuste koordinaator Jane Jakobson.

Järgmine koolitus toimub juba 4.-5. detsembril Tartus. Vaata lisainfot ja registreeru!

Turismisektoril läheb väga hästi. Eesti saavutas mullu rekordi: 2 miljonit ööbimisega väliskülastajat ja 4 miljonit ööbimist majutusettevõtetes. Reisiteenuste eksport oli 1,71 miljardit eurot ning selle osatähtsus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis on 10,3% . Kuid kasvu analüüsides on selge, et see pole iseenesest töötav igiliikur, mis hoogu lisamata lõputult kestab. Kasv on koondunud pigem suurematesse linnadesse ja kaua populaarsust nautinud sihtkohad (Lääne-Eesti, sh Saaremaa) piirduvad pigem ööbimiste arvu säilitamisega ning välisturismi mõttes on Lääne-Eestis trend isegi languses.

Kui linnade turismiteenused on üpris kättesaadavad ja tarbitavad kõigile sihtgruppidele, siis kaugemal asuvatesse paikadesse jõudmisel ei saa teha spontaanseid otsuseid alles sihtkohta jõudes. Paljud atraktsioonid pakuvad oma teenuseid ettetellimisel ning ka seda ainult siis, kui grupis on teatud arv osalejaid. Kuna kogu turismisektor on tööjõumahukas ja lisaks hooajaline, on ettevõtted hädas tööjõuga üleüldiselt ning samuti selle oskustega. Ja kuigi maal on mure suurem, tuntakse kinga pigistamist ka Tallinnas.

Mitte vanamoodi paremini, vaid täiesti uutmoodi

Maailma muuta ei saa, kuid muuta saab iseennast. Turismi uute ärimudelite arendamine, millele EASi turismiarenduskeskus alates sellest sügisest koolituste, mentorluse ja toetusega hoogu annab, on ettevõtjatele võimalus teha midagi põhimõtteliselt teistmoodi.

Näiteks igikestev tööjõumure on üks ärimudeli arendamise valikuid – kas panustada sisekoolitustele ja leppida sellega, et konkurent võib töötajad üle võtta, või liikuda pigem teenuste automatiseerimise poole. Või äkki on olemas veel variante?

Samuti on konkurents turismisektoris tavapäraselt hinnapõhine – kindlale standardile vastab teatav hind ning kes suudab seda alandada, on võitja. Teenuste arendamine, parem segmentimine ja seejärel kõrgemalt hinnastamine eri sihtgruppidele võimaldab aga meelitada sama klienti kulutama rohkem ning tulema tagasi eri olukordades (puhkusereisijana, ärikliendina). Tähtis on leida üles enda võimalused, mis aitavad eristuda, mida on raske kopeerida ja mis pikemas perspektiivis loovad jätkuva sissetuleku.

Tänaseks on EASi turismiarenduskeskus korraldanud esimese turismi ärimudelite arendamise koolituse. Programmis on esindatud kaks maaturismiettevõtet, spaahotell Haapsalust,  hotellid Kuressaarest, Pärnust ja Tallinnast ning atraktsioon Tallinnast. Kõik seitse plaanivad oma ettevõtte ärimudelit uuendada: leida uusi kliendisegmente uutelt sihtturgudelt ning arendada teenuseid, mis nende ootustele vastavad.

Mis on turismiinnovatsioon?

Arengut kavandades tuleb uurida, mida tehakse ja millest räägitakse mujal maailmas. Kui innovatsiooni oleks võimalik ühtmoodi kirjeldada, siis võiks selle hankida, öeldes, et nii tulebki teha. Paraku nii pole. Koostöös turismisektoriga ärimudelite programmi välja töötades lähtusime ideest mitte tingimata seniolematut leiutada, vaid pigem oskuslikult kombineerida eri võimalusi – miks mitte ka eri sektoritest. Kõige enam turismisektorit mõjutanud innovatsioon ei ole alguse saanud turismiettevõtetelt, vaid sektorist väljaspool. Jagamismajandus katab täna majutus-, transpordi-, toitlustus- ja reisikorraldusettevõtete teenuseid. Turismiettevõtted saaksid algatada innovatsiooni koostöös loomemajandus- ja tootmisettevõtetega. Miks ei võiks Eesti puidusektori edulugu olla osa majutusettevõtte teenustest, IT-sektori loomingulisus väljenduda toasisustuse detailides või kas spaas asuv saun peab olema just selline nagu kodus või saaks see rääkida lugu Eesti looduse väärtusest – sisaldades lainekohinat või metsade lõhna?

Maailmas on trendiks integreeritud lahendused – enam ei ole populaarne rajada üheotstarbelisi objekte. Hotell on atraktsioon ja vastupidi (märksõnadeks tematiseerumine ehk lugude jutustamine läbi füüsilise ja emotsionaalse elamuse disaini), jalgpallistaadion on samal ajal ka ostukeskus ja miks mitte ka ühistranspordikeskus. Metsad ei kasva mitte ainult maa peal, vaid ka pilvelõhkujate küljes jne.

Tehnoloogiline innovatsioon võib olla eesmärk omaette, kuid on suureks abiks ka teenuste kõrgemal hinnastamisel. Klienditeekonda saab rikastada hologrammide, helilahenduste, virtuaalsete tegelaskujude ja miks mitte suisa robotitega. Drooni abiga tuua lauale tellitud söögid ja joogid.

On toimunud ja toimub edaspidigi eri generatsioonide reisieelistuste muutumine. Vähese keeleoskusega reisijad eelistavad korraldatud teenustega grupireise, kuid praegused noored ei plaani ette oma reisi sihtkohti, aega ega ka teenuseid. Rahvastiku vananemine ei tähenda ainult seda, et elu kestab kauem ning elukvaliteet on reisimiseks piisav pärast tööea lõppugi, vaid ka vähem lapsi, mis omakorda tähendab rohkem aega ja huvi reisida ning maksta kvaliteetsete turismiteenuste eest. 18+ segment, kes reisib ilma lasteta, võib soovida, et valitud ööbimiskohas ei viibiks lastega pered. Samuti ei ole lastega peredele ööbimiskoha valikul piisavaks argumendiks „võtke 2 tuba, siis mahute ära“. Samuti on huvitav fakt, et Euroopas on üle 20 miljoni erivajadusega inimese (pea 20 Eestit!) ja nende hulk kasvab.

Selliste teemadega tegelevadki turismiettevõtted, kes on liitunud ärimudelite arendamise programmiga. Arendatav ärimudel saab olema suunatud rahvusvahelisele sihtturule, kõrgemalt maksvale kliendisegmendile, arendusse kaasatakse kõik ettevõtte protsessid ja ressursid ning võimalus on luua ka uusi tehnoloogilisi lahendusi, mida turismisektoris veel ei kasutata.

Tallinna koolitusel osalejate tagasiside

Hotell Metropoli tegevjuht Raigo Triik: „Ärimudelite arendamise koolitus oli hea raputus ja hea võimalus analüüsida olemasolevat ärimudelit. Samuti aitas see leida võimalusi, kuidas olemasolevat teenust, toodet muuta või parendada või läheneda hoopis täiesti uue nurga alt.
Koolitaja kogemus ja esinemiseoskus muutis kogu koolituse nauditavaks ja kõik osalejad pannakse aktiivselt kaasa mõtlema ja töötama. Lisaks koolitajale olid kohal mentorid, kes suunavad ja aitavad kaasa mõelda praktiliste ülesannete lahendamisel.
Koolitus annabki hea võimaluse kas testida oma olemas olevat ideed või siis alles mõelda koolituse käigus välja idee, millele elluviimiseks soovitakse raha taotleda. Seega ei ole vaja tulla koolitusele kindla ideega ning osalemine koolitusel ei kohusta tegema taotlust vaid on selle eelduseks.“

OÜ Taevaskoja Puhkekeskus tegevjuht Triinu Vähi: „Läksime koolitusele ilma ootusteta. Mõned päevad enne käis peas mitmeid mõtteid - mis seal toimub, kuidas need kaks päev välja näevad, veidi oli ka hirm. Kuid esimestel minutitel koolituse algusest tekkis kohe põnevusmoment - see on see, mida me vajame! Kogu koolituse info pool ja iseseisvad ülesanded olid väga sisukad ja põnevad. Praktilised ülesanded olid hästi üles ehitatud, panid kohe kaasa mõtlema ning seejärel tegutsema. Saime kinnitust, et liigume õiges suunas ja oleme mõningad sammud nendest juba teinud. Mõlemad päevad olid väga kaasahaaravad ja tõlge oli väga heal tasemel. Koolitaja Jeroen Bosman tekitas tohutu ispiratsiooni ning soovi sellisele tasandile jõuda oma ettevõtte arenduses.“

 Turismi ärimudelite innovatsiooni kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.