Värska (0,0 km) – Karisilla (4,3 km) – Vinso (22 km) – Põlva (40 km) – Puskaru (50 km) – Kanepi (61 km) – Otepää (81 km) – Sihva (89 km) – Sangaste (102 km) – Kuigatsi teerist (118 km) – Tõrva (136 km) – Karksi-Nuia (166 km) – Sultsi (185 km) – Viljandi (200 km) – Vastsemõisa (212 km) – Tohvri (224 km) – Tõramaa (258 km) – Jõesuu (271 km) – Tori (277 km) – Sindi (291 km) – Pärnu kesklinn (305 km)
See matkarada pakub läbilõikena parima ülevaate Eesti lõunaosast. Marsruudil liikudes näed sa sagedasti vahelduvaid looduspilte, mis just Lõuna-Eestit iseloomustavad. Alusta Venemaa piiri lähistelt Värskast. Kuni Põlvani näed tee kõrval ilusaid samblaseid metsaaluseid ja kõrgeid mastimände, aga ka voogavaid viljapõldusid. Kui tahad veidi kõrvalepõikeid teha, siis üsna matkatee lähedal on Meenikunno raba, kaunid vaated Võhandu jõele (Süvahavva jt), haardeulatuses on ka kuulsad Taevaskoja paljandid.
Põlvast Otepääni on tee algul tasane, aga Otepääle lähenedes kaunilt künklik ilusate vaadetega järvedele. Otepää maastikukaitseala koos Pühajärvega on kahtlemata Eesti üks ilusamaid turismipiirkondi, siin tasub ka mõnda kohalikku marsruuti külastada.
Järgnevalt sõidad sa läbi Sangaste rukkikasvatusalade (rukkileib on eestlastel suure au sees), üle Väikese Emajõe, näed sümpaatset Tõrva väikelinna ja Mulgimaa keskust Karksi-Nuiat. Ilus tee viib edasi Viljandisse, kaunisse ja kuulsasse festivalilinna, kus toimub pikkade traditsioonidega Viljandi pärimusmuusika festival. Viljandist suundud aga päriselt looduse keskele, sest sõidad pikalt Soomaa rahvuspargi metsa- ja kruusateedel ning saabud seejärel Torisse. Piki Pärnu jõe kaldaid jõuad marsruudi lõppu, Eesti suvepealinna Pärnusse.
Selle marsruudi ulatuses on teeolud väga vahelduvad. Värskast Kanepini kulgeb matkatee üsna rahulikel asfaltteedel, Otepää ümbruses ja Sangastes on päris pikalt kvaliteetseid kergliiklusteid, veidi lühemaid lõike kergliiklusteid on ka Tõrvas ning Karksi-Nuia ja Viljandi kandis. Soomaal sõidad Tohvrist kuni Tõramaani 12 km metsateedel ja siis 21 km metsavahelisel kruusateel, Jõesuust Pärnuni aga asfaldil, viimased 15 km kergliiklusteedel.
Pole paha mõte kogu marsruut algusest lõpuni läbida, aga alustada/lõpetada võid ka Põlvas, Pukas või Viljandis, kuhu võid tulla rongiga. Soovi korral saad seda marsruuti kombineerida marsruutidega nr 2, 3, 4, 6 või 14, aga kindlasti seigelda ka arvukatel kohalikel marsruutidel.
Sel marsruudil matkates saad hea ülevaate sellest, kui eriilmelised on Eestimaa erinevad piirkonnad.
Vaata galeriid (10) 
