Saunad

Eestlased on saunarahvas – esimesed kirjalikud teated saunast pärinevad meil juba 13. sajandi algusest Põhja-Eestist. Kui kodudes on levinud väiksemad leilisaunad, mida eriti linnas köetakse sageli elektriga, siis spaad ja turismitalud pakuvad väga mitmekesiseid ja põnevaid võimalusi saunas käia.

Eestlased peavad saunast lugu niivõrd, et on ehitanud neid ka bussidesse ja isegi vana tuletõrjeauto paaki, samuti parvedele, kus vaheldumisi võetakse leili, nauditakse seltskonda ja hüpatakse seilavalt parvelt jõe- või järvevette.

Eriliste saunakommetega saab tutvust teha maal turismitaludes: proovi näiteks higistamistelki või koobas- ja metsasauna.

Suurepärane võimalus kogeda muistseid traditsioone on suitsusaunas, mida juba köetakse ligi pool päeva ja ka saunaskäik ise venib sageli tundidepikkuseks. Pesuvahenditele rõhku panna pole vaja, sest keha saab korduva leiliviskamise, vihtlemise ja jahutamisega niigi puhtaks. Kiidetakse ka, et sama puhtaks ja kergeks saab meel.

Korralik saunakompleks kuulub ka iga Eesti spaa juurde – soolasaunas saad keha koorida, aurusaunas külmal talvel hingamisteedele head teha, infrapunasaunas keha seestpoolt mõjutada ning aroomisaunas mõnusalt lõõgastuda.

Põhjala saun ühendab endas kõik ürgelemendid ehk tule, õhu, vee ja maa – kuum leil, vihtlemine, jahutus vees või lumes ning naha hellitamine taimeleotiste ja -kreemidega.

Kuhu minna ja mida teha

Vaata kaardil

#visitestonia