TOP: Lõuna-Eesti looduse peidetud pärlid

Kahte kõrget liivakivipaljandit (võru keeles müürid) Piusa jõe ääres kutsub kohalik rahvas Härma müürideks. Härma Mäemine müür ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand. Oruperve kõrgus küünib siin 43 meetrini. 150 meetri pikkust lausalist paljandit on näha 19 meetri kõrguseni. Härma Alumine ehk Kõlgusniidu müür on 20,5 m kõrgune etteulatuv kalju ning on Piusa ürgorus üks kaunimaid oma erksavärviliste savikihtide ja majesteetliku püramiidja kuju tõttu. Jõekäärus asuval niidul on võimalik telkida ning lõket teha.

Loodi Looduspargi põhjaosa moodustab Viljandi ürgorg, mida peetakse Sakala kõrgustiku vanimaks ürgoruks. Lõuna poole jäävad Sinialliku linnamägi ja Paistu ürgorg, kus esineb arvukalt paljandeid. Huvitav teada: - Loodi-Püstmäel kasvab üks Eesti vanemaid ja suuremaid euroopa lehise puistuid. - Loodi mõisa taga on Paistu tehisjärv, mille kõrvalt saab alguse matkarada. Rada kulgeb mööda reljeefset maastikku ja jõuab suurima paljandini, mida rahvasuus kutsutakse Loodi põrguks. Paljandi alumises osas on koobas, kust väljub allikas.

Allikas on tuntud muistse ohvriallikana ja nime saanud kristallselge vee ja omapärase sinise varjundi tõttu, mis tingitud põhja settinud sinisest savist. Legend räägib siniste silmadega tütarlapsest, kes end mõisniku narrimise pärast mure sunnil allikasse olevat uputanud. Allikas pidavat ka välja andma peidetud varanduse, kui seitse venda üheaegselt allikast joovad. Siniallika veel usuti olevat tervendav toime ja allikasse heideti ohvrianniks hõbemünte. Ligiduses asub linnamägi, kuhu 12.-13. sajandil oli rajatud muinaseestlaste linnus ja Sinialliku järv. Oled oodatud avastama seda müstilist paika!

Kallaste linnas asub Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand - 2001. aasta mõõtmiste tulemusel umbes 930 meetri pikkune. Paljandi maksimaalseks kõrguseks on 8 meetrit. Alustades linna lõunaservast ja liikudes kuni keskväljakuni on näha 11 paljandit.  Kui veetase kõrgvee ajal tõuseb, siis murravad lained paljandit, mistõttu on liivakivisse tekkinud hulgaliselt koopaid. Neist suuremate kõrgus ületab 1,5 meetrit ja sügavus ulatub kuni 6 meetrini. Kõige lõunapoolsem ja kõrgem paljandiosa on alates 1959. aastast looduskaitse all. Koobastes olevat muistendite järgi paiknenud Vanapagana sepikoda.

Kassinurme linnus on rajatud umbes 1,5 tuhat aastat tagasi. Sulglohkude vahelisel neemikul paiknevat linnamäge kasutati kuni 13.sajandini. Nii muinaslinnust ennast, läheduses paiknevaid lohukive kui piirkonna looduslikke pinnavorme seostatakse Kalevipoja lugudega.   Uuemal ajal on Kassinurme mägedest saanud armastatud rahvapidude ja väljasõitude paik. Linnamäe kõrvale on ehitatud muinaslinnuse makett ning varjualuseid pikniku pidamiseks. Linnusest ida poole on rajatud hiis, kus tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Loodusõpperajal saab aga enam aimu Kassinurme mägede rikkalikest pinnavormidest.

Tellingumäe uuest vaatetornist avaneb imeline vaade käärulise Mustjõe luhtadele. Ülemine vaateplatvorm asub maapinnast 25 meetri kõrgusel ja torni tipu absoluutne kõrgus merepinnast on 121 meetrit. Läheduses ühineb Mustjõgi Koivaga (Gauja), mis on 22 kilomeetri ulatuses Eesti-Läti piirijõeks. Tellingumäe juurest saab suunduda ka erineva pikkusega viidastatud jalgratta- ja matkaradadele,  Tellingumäe vaatetorn on ideaalne paik nii looduse ka lindude vaatlemiseks -  siin kandis on kohatud mitmeid haruldasi linnuliike. Torn on lindude vaatlemiseks külastatav igale huvilisele.