Mulgimaa ootab avastama

Allikas: Marek Metslaid, Visit Estonia

Mulgimaa ootab avastama

Eestimaal pole palju selliseid piirkondi, kus saabujale hakkab lisaks eesti keelele kõrva kohalik murre. Ent Mulgimaal see just nii on. Viljandist lõuna pool asuvat piirkonda, mille põhituumiku moodustavad Helme, Halliste, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad, võib pidada Eestimaa avastamata pärliks. Looduskaunid ja ajaloolised paigad, maitsev köök ja külalislahkus tervitavad Mulgimaale saabujat.

Ilmselt on kõige kuulsam Mulgimaalt pärit inimene meie endine riigipea Toomas Hendrik Ilves. Muide, tema kodukant Abja-Paluoja kannab 2021. maailma soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. Ent avastada on Mulgimaal palju! Siit leiab mõned pidepunktid reisi planeerimiseks. 

Karksi Peetri kirik, ürgorg ja ordulinnuse varemed

Mulgimaal sõites tuleb kindlasti põigata Karksisse. Sealne org on maaliline paik, mille käänulist teed mööda alla sõites paistab üle Linnaveski paisjärve Karksi linnusemägi ehk kantsimägi. Arvatakse, et looduslikult hästi kaitstud järsunõlvalisel mäel asus enne ristirüütlite vallutusi ka eestlaste linnus.

Karksi Peetri kirik on Eesti oma Pisa torn. Barokse tornikiivriga kirik paistab silma oma viltuse torni poolest, mis üle meetri lääne poole kaldu. 

Karksi ürgoru vaated üllatavad igal aastaajal.

Foto: Marnek Tugevus

ERMi Heimtali Muuseum

Heimtali külas asub Eesti Rahva Muuseumi Heimtali Muuseum, mille püsinäituse kuraator ja kujundaja on Eesti tuntumaid tekstiilikunstnikke Anu Raud. Muuseum asub 1864. aastal ehitatud vanas külakoolimajas ning selle külastaja satub justkui ajarännakule läbi mitme põlve. Mitte üksnes Palamusel ei saa näha, milline on saja aasta vanune koolipink, vaid ka Mulgimaal Heimtalis. Tõeliselt suursugune on sealne rahvuslik tekstiilikogu ja rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatukogu. Aastaringselt avatud ERMi Heimtali muuseum peaks olema kohustuslik peatuspaik kõigile, kes hindavad Eesti ajalugu, kultuuri ja pärimust.

ERMi Heimtali Muuseum viib jalutuskäigule möödunud sajandisse

Foto: Mulgi Kultuuri Instituut

Õisu RMK matkarada

Eesti kõige kuulsam liivapaljand asub kahtlemata Lõuna-Eestis Põlvamaal. Ent matkasõbrad leiavad Mulgimaa Taevaskoja Õisu jõe orust. Õisu mõisa lähedalt algav matkarada kulgeb ühes osas ürgoru nõlval, kust avanevad vaated kärestikulisele Vidva ojale. Raja teine osa läbitakse metsasemal madalamal tasapinnal piki oja vastaskallast, mis võimaldab imetleda nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu. Kokku on Õisu matkaraja pikkus ca 2,6 kilomeetrit.

Barclay de Tolly mausoleum

Ilusate loodusvaadete nautimisele pakub Mulgimaa lisaks kosutust vaimule – põikega ajalukku. Tõrvast mõni kilomeeter Valga poole on viimne puhkepaik sõjaajaloo ühele kesksele isikule ja mehele, kes alistas Napoleoni. See on Barclay de Tolly. Jõgevestel asuvas silmapaistvas mausoleumis puhkavad de Tolly ja tema abikaasa.

Mulgimaal puhkab kuulus väejuht Barclay de Tolly

Foto: Maksim Tund

Helme ordulinnuse varemed

Helme ordulinnuse külastamiseks ei ole vaja piletit, sest Pärnu-Valga maantee ääres kõrguval järsul künkal laiuvad majesteetlikud Helme ordulinnuse varemed ootavad külla nii varahommikul kui hilisõhtul. Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistsest kindlusest on osaliselt säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Legend jutustab kantsi tugevdamiseks sinna müüritud süütust tütarlapsest. Kas vanarahva juttudes ka tõetera peituda võiks, jäägu igaühe otsustada. Aegade jooksul on linnuses peremehetsenud sakslased, venelased, leedulased ja rootslased, kes kindluse 1658. aastal ka hävitasid.

Mulgi Majakas

Mustla alevikus asuva kunagise Tarvastu piimatööstuse korstna tipus lehvib 28 meetri kõrgusel Eesti lipp, mis Pika Hermanni ja Suure Munamäe vaatetorni järel on kolmas nii kõrgel lehviv sinimustvalge lipp Eestimaal. Kohalikud kutsuvad arhitektuuri- ja miljööväärtuslikku torni hellitavalt Mulgi Majakaks.

Tõrva keskväljak ja Vanamõisa rand

Tõrva on üks ilusamaid Eesti väikelinnu. Legendi kohaselt tõrva põletamisest nime saanud linnas on mitu järve, mistõttu ei ole sellele 1937. asjata antud Eesti suvituslinna tiitlit. Tõrva uhkus on modernne keskväljak, mida iseloomustab jalakäijate mugavus ja mitmed vaba aja veetmise võimalused. 2000 puu ja põõsaga ääristatud keskväljak laiub ligi 13 000 ruutmeetril, mistõttu on see suurepärane paik jalutamiseks ja ümbritseva ilu ning Veskijärve nautimiseks.

Tõrvas asuv Vanamõisa järv on populaarne suvituskoht nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas. Järve pindala on umbes 2 ha ja sügavus küündib 10,5 meetrini. Järve uhkuseks on Eesti kõrgeim hüppetorn (umbes 11 m) ja ujujaid jälgib rannavalve. Lisaks liivarannale saab pikutada laudteel või sildadel, mängida võrkpalli, laste jaoks on paigaldatud kiiged.

Vanamõisa järvel on Eesti kõrgeim vettehüppetorn

Foto: Raul Vaine

Taagepera loss

Mulgimaa uhkus on Taagepera loss, mida on esmakordselt mainitud juba 16. sajandil. Kuni 20. sajandini oli mõisakompleks üpris tagasihoidlik, ent seejärel alustati ühe suurejoonelisema juugendstiilis mõisahoone rajamist. Mõisahoone ehitus lõppes 1912. aastal ja selle peahoonet on nimetatud ka Taagepera lossiks. Täna asub lossis Wagenküll lossispaa - 1930ndate stiilis hotell koos sportimise ja vaba aja veetmise võimalustega.

Kärstna mõis

Helme kihelkonnas asuvat neoklassitsistlikus stiilis Kärstna mõisa teatakse selle imekauni aia tõttu, kus üle 100 erineva puuliigi. Mõisnikest tuntuim on olnud kindral Reinhold von Anrep, kelle eduka sõjaväekarjääri mälestuseks on Kärstna kabelimäele püstitatud kaunis klassitsitlik kunstiteos – pronksist lõvi.

Kärstna mõis ja selle park iseloomustavad Mulgimaa ilu ja loodust

Foto: Mulgi Kultuuri Instituut
Viimati muudetud: 10.09.2020

Teema: Lõuna-Eesti