Mida teha-näha Mulgimaal?

Allikas: Marek Metslaid, Visit Estonia

Mida teha-näha Mulgimaal?

Mulgid oskavad öelda, kuidas valida endale õige naine! Lisaks teavad nad täpselt, mismoodi kogukond õitsele lüüa – nad olid ühed esimesed, kes hakkasid tütarlastele haridust võimaldama. Küll seal piirkonnas elavad toredad inimesed! Näitame sulle kätte kõikse paremad vaatamisväärsused ja ideed, mida Mulgimaal näha-teha!

Ah et milline see õige naine siis kah on? Vastus loo lõpus.

Mulgimaaks peetakse Viljandist lõuna pool asuvat piirkonda, mille põhituumiku moodustavad Helme, Halliste, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad. Kusjuures sageli eksitakse, arvates, et Mulgimaa pealinn on Viljandi. Tegelikult on selleks Abja-Paluoja, mis kannab sel aastal ka soome-ugri kultuuripealinna tiitlit.

Suvel toimub Suur Mulgi pidu „Sia ja mia ütenkuun"

Kauaoodatud Mulgimaa traditsioone, kombed ja pärimust tutvustav kogu pere laulu- ja tantsupidu. Selle aasta Mulgi peole keeravad erilisi vindi peale Eesti Kunstiakadeemia tudengid moeetendusega „Enne", mis on inspireeritud etnograafilisest pärimusest. Õhtu lõppeb suure soome-ugri rahvaste kontsert-simmaniga.

Soome-ugri toidu tänav ja käsitöölaat Abja-Paluojas

Kuna väike Abja-Paluoja Mulgimaal kannab sel aastal soome-ugri kultuuripealinna tiitlit, siis tasub juba selle pärast külastada augustis ka sealset toidu tänavat ja käsitöölaata.

Karksi Peetri kirik, ürgorg ja ordulinnuse varemed

Karksi org on maaliline paik, mille käänulist teed mööda alla sõites paistab üle Linnaveski paisjärve Karksi linnusemägi ehk kantsimägi. Arvatakse, et looduslikult hästi kaitstud järsunõlvalisel mäel asus enne ristirüütlite vallutusi ka eestlaste linnus.

Karksi Peetri kirik on Eesti oma Pisa torn. Barokse tornikiivriga kirik paistab silma oma viltuse torni poolest, mis üle meetri lääne poole kaldu. 

Karksi ürgoru vaated üllatavad igal aastaajal.

Foto: Marnek Tugevus

ERMi Heimtali Muuseum

Heimtali külas asub Eesti Rahva Muuseumi Heimtali Muuseum, mille püsinäituse kuraator ja kujundaja on Eesti tuntumaid tekstiilikunstnikke Anu Raud. Muuseum asub 1864. aastal ehitatud vanas külakoolimajas ning selle külastaja satub justkui ajarännakule läbi mitme põlve. Mitte üksnes Palamusel ei saa näha, milline on saja aasta vanune koolipink, vaid ka Mulgimaal Heimtalis. Tõeliselt suursugune on sealne rahvuslik tekstiilikogu ja rahvakunsti-, kodukultuuri- ja kunstiaineline raamatukogu.

ERMi Heimtali Muuseum viib jalutuskäigule möödunud sajandisse

Foto: Mulgi Kultuuri Instituut

Õisu RMK matkarada

Liivapaljandeid ei esine ainult Taevaskojas. Seda võib näha ka Õisu mõisa lähedalt algaval matkarajal, mis kulgeb osaliselt ürgoru nõlval, kust avanevad vaated kärestikulisele Vidva ojale. Raja teine osa läbitakse metsasemal, madalamal tasapinnal piki oja vastaskallast, kust näeb nõlvadel avanevate liivakivipaljandite võimsaid seinu. Kokku on Õisu matkaraja pikkus ca 2,6 kilomeetrit.

Barclay de Tolly mausoleum

Tõrvast mõni kilomeeter Valga poole on viimne puhkepaik sõjaajaloo ühele kesksele isikule ja mehele, kes alistas Napoleoni. See on Barclay de Tolly. Jõgevestel asuvas silmapaistvas mausoleumis puhkavad de Tolly ja tema abikaasa.

Mulgimaal puhkab kuulus väejuht Barclay de Tolly

Foto: Maksim Tund

Helme ordulinnuse varemed

Pärnu-Valga maantee ääres kõrguval järsul künkal laiuvad majesteetlikud Helme ordulinnuse varemed. Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistsest kindlusest on osaliselt säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Legend jutustab kantsi tugevdamiseks sinna müüritud süütust tütarlapsest. Aegade jooksul on linnuses peremehetsenud sakslased, venelased, leedulased ja rootslased, kes kindluse 1658. aastal ka hävitasid. Seal juures asuvad ka Helme koopad.

Mulgi Majakas

Mustla alevikus asuva kunagise Tarvastu piimatööstuse korstna tipus lehvib 28 meetri kõrgusel Eesti lipp, mis Pika Hermanni ja Suure Munamäe vaatetorni järel on kolmas nii kõrgel lehviv sinimustvalge lipp Eestimaal. Kohalikud kutsuvad arhitektuuri- ja miljööväärtuslikku torni hellitavalt Mulgi Majakaks.

Tõrva keskväljak ja Vanamõisa rand

Tõrva on üks ilusamaid Eesti väikelinnu. Legendi kohaselt tõrva põletamisest nime saanud linnas on mitu järve, mistõttu ei ole sellele 1937. asjata antud Eesti suvituslinna tiitlit. Tõrva uhkus on modernne keskväljak, mida iseloomustab jalakäijate mugavus ja mitmed vaba aja veetmise võimalused. 2000 puu ja põõsaga ääristatud keskväljak laiub ligi 13 000 ruutmeetril, mistõttu on see suurepärane paik jalutamiseks ja ümbritseva ilu ning Veskijärve nautimiseks.

Tõrvas asuv Vanamõisa järv on populaarne suvituskoht nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas. Järve pindala on umbes 2 ha ja sügavus küündib 10,5 meetrini. Järve uhkuseks on Eesti kõrgeim hüppetorn (umbes 11 m). Lisaks liivarannale saab pikutada laudteel või sildadel, mängida võrkpalli, laste jaoks on paigaldatud kiiged.

Vanamõisa järvel on Eesti kõrgeim vettehüppetorn

Foto: Raul Vaine

Taagepera loss

Mulgimaa uhkus on Taagepera loss, mida on esmakordselt mainitud juba 16. sajandil. Kuni 20. sajandini oli mõisakompleks üpris tagasihoidlik, ent seejärel alustati ühe suurejoonelisema juugendstiilis mõisahoone rajamist. Mõisahoone ehitus lõppes 1912. aastal ja selle peahoonet on nimetatud ka Taagepera lossiks. Täna asub lossis Wagenküll lossispaa - 1930ndate stiilis hotell koos sportimise ja vaba aja veetmise võimalustega.

Kärstna mõis

Helme kihelkonnas asuvat neoklassitsistlikus stiilis Kärstna mõisa teatakse selle imekauni aia tõttu, kus üle 100 erineva puuliigi. Mõisnikest tuntuim on olnud kindral Reinhold von Anrep, kelle eduka sõjaväekarjääri mälestuseks on Kärstna kabelimäele püstitatud kaunis klassitsitlik kunstiteos – pronksist lõvi.

Kärstna mõis ja selle park iseloomustavad Mulgimaa ilu ja loodust

Foto: Mulgi Kultuuri Instituut

Põnevaid fakte mulkidest

Mulgi kuue musta värvi saamiseks leotati kangast rauarikkas soolvees
Tuntuimaks rahvariideks Eestis on kindlasti mulgi villane pikk-kuub. Mulgimaal on pikk-kuube kandnud nii naised kui mehed, samas kui mujal Eestis oli naiste kehakatteks enamasti jakk. Mulgi pikk-kuub oli musta värvi. Musta värvi saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees. Halliste kandis oli naiste pikk-kuuel hall või pruun krae, kuna meeste pikk-kuue krae oli sinine. Jõukamatel mulkidel olid  pikk-kuue varrukate ja hõlma siseküljed punasest ja kallist poeriidest. Kuued olid kaunistatud punase paelaga - kaaruspaelaga, mis moodustas selle pinnal huvitavaid silmusmustreid.

Mulgid olid esimesed, kes pidasid oluliseks tütarde haridust
Mulkide üheks oluliseks sissetulekuallikaks sai juba 18. sajandi lõpust linakasvatus. Põhja-Ameerika kodusõja tõttu tekkinud puuvillapuudus oli maailmaturul kergitanud lina hinda ja linast saadav tulu kiirendas nii talude päriseksostmist kui ka jõukuse kasvu. Mulgid investeerisid kogutud rikkuse võimalikult paljude laste harimisse ja nii said haritud ka mulkide pere tütred. Mujal oli kombeks, et hariduse saavad ainult pere vanimad pojad.

Mõrsja usinuse välja selgitamiseks peitis peig võtme kositava voodi alla
Soome-ugrilased on ajalooliselt kasutanud nii enne pulmi kui ka pulmade ajal mitmeid viise, kuidas mõrsja töökust ja usinust välja selgitada. Eestlaste kohta on näiteks teada, et peig viskas salaja võtme kositava neiu voodi alla ja tuli nädala pärast vaatama. Kui võti veel nädala pärast seal oli, sai ta teada, et tegemist on lohaka tüdrukuga. Või peitis peig võtme vokikoonlasse. Mõne päeva pärast vaadates ja võtit koonlast leides teadis ta kindlasti, et tüdruk on laisavõitu ja teda ei maksa kosida.

Tikandid ei olnud ainult silmailuks, vaid kaitseks kurja eest
Ajal, kui riideid valmistati käsitsi, oli peamiseks rõivaste eristajaks kaunistuste süsteem. Üks keerulisemaid ja algupärasemaid rõivaste kaunistamise viise on tikkimine. Eriti kuulsad on just maride tikandid. Tikandid ja mustrid ei olnud rõivastel vaid silmailuks, see oli ka kaitsemaagia halva ja kurja eest. Lisaks oli rahvariietes ja teistes käsitööornamentides väga armastatud värv punane. Usuti, et punane värv kaitseb kurja eest.

Viimati muudetud: 17.05.2021

Teema: Lõuna-Eesti