Neid kutsutakse ka rannarootslasteks, kuid ise nad eelistavad poeetilist väljendit „aibofolke“ – „saarerahvas“.

Eestirootslased elavad Lääne- ja Põhja-Eesti rannaaladel ja saartel – Ruhnul (Runö), Vormsil (Ormsö), Riguldis (Rickull) ja Noarootsis (Nuckö).

Eestirootslased saabusid Eesti aladele 13. sajandil ning elasid siin 1939. aastani, kui Nõukogude Liit Eestisse oma sõjaväebaasid tõi. Enamik rootsi keelt rääkivast vähemusest põgenes Rootsi ja ainult väike osa neist elab siin veel tänapäeval.

Rannarootslastel ei olnud ühtset Eesti-Rootsi dialekti. Nende keel sarnaneb Ida-Rootsi dialektidele.

Ruhnu saar, Vormsi, Noarootsi, Riguldi, Pakri, Vihterpalu ja Hiiumaa omavad kõik oma murdeid. Arvatakse, et Eestis räägib vähem kui sada inimest eesti-rootsi keelt, Rootsis aga kuni tuhat inimest.

Tänapäeval on vaikselt hakanud väikesed rannarootslaste grupid kogunema ning taas uurima oma pärandit, õppides rootsi keelt ja kultuuri. Eestirootslaste kultuuriühing rajati 27. veebruaril 1988. See oli esimene etnilisusel põhinev ühing Eestis, mis tervitab oma ridades igaüht, kes huvitub eestirootslaste kultuuripärandist. Ühing kogub, säilitab, uurib ja esindab eestirootslaste pärandit, toetab kultuuri- ja majandusarengut ning rootsi keele õpetamist kõikjal Eestis.

Kui sind huvitavad Eesti sidemed Rootsiga, siis loe Rootsi ajaloost ja kultuurist.