Rannarahvas on näoga mere poole

Euroopa põnevaim meremuuseum on Lennusadamas!  Ajaloolises vesilennukite angaaris on väljas ligi 200 ehtsat eksponaati: tõeline allveelaev Lembit, sajandivanune jäämurdja Suur Tõll, vesilennuk Short 184, vanima Eesti päritolu laeva vrakk jpm. Avatud on kohvik MARU ja muuseumipood. Ümbermaailmareis allveelaeval, mereväe riietes pildistamine, akvaarium, simulaatorid,  ehitusklotside ja ehtsa purjekaga, mänguväljak õues - programmid ja iseseisvaks külastuseks mõeldud materjalid on mängulised ja avardavad silmaringi nii lastel kui täiskasvanutel. Lennusadam on suletud 01.01.2024- mai 2024.

Tallinna kesklinna lähistel asub imeline paik – Eesti maa-arhitektuuri ja külaelu tutvustav Eesti Vabaõhumuuseum. Muuseumi hoonetes saab ülevaate sellest, kuidas elasid 18.–21. sajandil erineva jõukuse ja tegevusalaga pered. Kõige uuem hoone on Kolga talu aida-lauda rait, kus lapsed saavad koos perega mängulisel moel õppida väärtustama loodussäästlikku mõtteviisi. Mõnusat ajaviitmist, toredaid töötubasid ja sündmusi ning muidugi tera tarkust leiab nii suur kui ka väike siit igal aastaajal. Muuseumis saab kaasa osta käsitööd, sõita hobusega või proovida talupojakõrtsis Eesti rahvustoite.

Tere tulemast Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskusesse! UNESCO pärandisse kantud kompleks annab ülevaate merekaubandusest, -ametitest ja navigatsioonist nii keskajal kui ka purje-, auru- ja mootorlaevade ajastul. Ühtekokku on 1000 m² ekspositsioonipinda. Tähteksponaadiks on 2015. a. Kadriorust leitud 700 aastane Koge vrakk. Näha saab ligi 70 laevamudelit, millest 17 on just näituse jaoks loodud, ligi 700 eset ning 50 digi- ja käed-külge lahendust. Külastuskeskuse katusel asub vaateplatvorm, millelt avaneb kaunis vaade Tallinna vanalinnale Paks Margareeta on valitud Aasta turismiobjektiks 2021

Tallinna Merepäevad on aastatepikkuse traditsiooniga, mitmekülgne ja meeleolukas südasuvine festival, mis koondab enda alla enam kui paarsada artisti Eestist ja välismaalt. Kõikides sadamates on avatud lastealad ja kaubandustänavad, kala-alad ning disainiturg. Pealinna saabuvad uudistamiseks ja lahesõitudeks külalislaevad ning sadamate vahel liigub meretakso. Tallinna Merepäevad – see on Eesti suurim mere- ja perepidu.

Rannarahva Muuseum asub põlises Pringi rannakülas Viimsis, vanas ja väärikas koolimajas. Muuseumi näitused, haridus- ja elamusprogrammid keskenduvad Eestimaa rannarahva mitmetahulisele ajaloole ja kultuurile ning kaasaegse mere- ja randluskultuuri propageerimisele. Vahva mereteemaline mängutuba nakatab väikeseid külalisi mereriigi elanikule hädavajaliku merepisikuga. Muuseumimajas on suurepärased võimalused erinevate seminaride, konverentside ja tähtsündmuste pidamiseks. Me ei rendi ruume, vaid erilist miljööd. 

Viimsi Vabaõhumuuseum on üle 150 aasta vana rannatalude kompleks maalilisel mererannal Pringi rannakülas. Siin on võimalik osa saada külaelanike igapäevastest tegemistest, talutöödest ning merelkäigust, puhkehetkedest ja külapidustustest, turupäevadest ja pühadekommetest. Mererand ja ajalooline miljöö pakuvad meeldivaid puhkehetki, siin on parim koht üle mere Tallinna silueti imetlemiseks. Pakume temaatilisi programme ja erilist atmosfääri sündmuste korraldamiseks. Igal laupäeval ootab külastajaid Eestimaa hinnatuim taluturg. Lastele pakub lustimisrõõmu kiigeplats.  

Altja on tüüpiline rannaküla, kus majad paiknevad piki ühte külatänavat. Lahemaa rahvuspargis asuv Altja kaluriküla esineb kirjalikes allikates esmakordselt 1465 a. Täna näed Altjal Uustalu ja Toomarahva tüüpilisi rannatalusid 19. saj lõpust ja 20. saj algusest. Altja neemel näed taastatud võrgukuure. Külas on ka kiigeplats ning rahvuslikke roogi pakkuv Altja kõrts. Huvitav teada: Võrgukuuride lähedal vees on Suurkivi. Rannarahvas teab rääkida, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu on kivi ka Titekiviks kutsutud.

Esimesed andmed Lahemaal asuva Käsmu küla kohta pärinevad aastast 1453. Käsmu on tuntud "kaptenite küla" nime all. Siin töötas merekool ja pea igas peres oli oma kapten või tüürimees. Küla omapäraks olid valged kaptenimajad ja kõrged lipumastid. Küla on tuntud rohkete kultuurimälestiste poolest. Ajaloost annab hea ülevaate Käsmu Meremuuseum. Praegu on Käsmu populaarne suvituspaik, kus võid hinge kosutada rannas jalutades, õpperajal matkates, kontserte nautides või vaatamisväärsustega tutvudes. Suvel võta ette retk lähedal asuvale Saartneemele, mis on rahva seas tuntud ka Kuradisaarena.

Teid tervitavad iidsed ja idüllilised Eesti saared. Lõputud kadakaväljad, arhailised kirikud, rustikaalsed kividel seisvad tuuleveskid, vanad linnusevaremed, kiviaiad ja rookatustega majad – kõik see kokku teeb need saared unikaalseks ja põnevaks reisisihiks. Saate maitsta hapukas-magusat musta leiba ja koduõlut. Saate jalutada Kuressaaare piiskopilinnuses ja näha suurimat meteoriidikraatrit Euroopas. Pakett sisaldab giiditeenust, transporti, praamipileteid, sissepääse Angla Tuulikumäele, Kuressaare piiskopilinnusesse ja Pädaste mõisa parki, Kaali meteoriidikraatri külastust, 2-käigulist lõunat.  

Rannarootslased on elanud Loode-Eesti rannikul ja saartel rohkem kui 1000 aastat. Alustades Haapsalust Rannarootsi muuseumist, saad ülevaate kogu ajaloost, edasi Lückholmi muuseum ja Katariina kirik Pürksis, Österby sadamast aga Roosleppa ja Nõvale. Rootsikeelsed külanimed ja rootsipunased majad on kogu piirkonnale iseloomulikud. Kui aega on, siis tutvu ka Vormsi ja Osmussaarega, mis oli rannarootslastele esimeseks asustusalaks, telli reis Osmussaarele siit. Vormsi oli asustatud põliste rannarootslastega kuni 1938. Vaata praamiaegu Vormsile siit. Kõige mugavam on aga avastada saart jalgattal.

Suaru sadama põhjapoolsem osa on täis ajaloolisi Kihnu kalapaate: kakuamipaate, lappajaid ja pisikesi paate. Seda osa sadamast kutsutakse kalurite sadamaks. Kutselised kalurid erastasid selle sadamaosa pärast nõukogudeaegse kolhoosikorra kokkukukkumist oma osakute eest.  Kevaditi käib kalurite sadamas eriti tihe sebimine: korrastatakse paate ja püüniseid, ninna lööb tõrva lõhn nagu muiste. Nende ajalooliste alustega käiakse ka reaalselt merel kala püüdmas.  Sadamas näeb ka palju Kihnule omaseid külgkorviga mootorrattaid, mis kaldal merelt tulevaid mehi ja kalasaaki ootavad.

Haapsalus asuv muuseum tutvustab tuhandeaastast rannarootsi asustust Eestis. Rootsi kuninga poolt avatud majas saab tutvuda selle rahvakillu omanäolise kultuuripärandiga ja vaadata 20 meetrist tikitud vaipa eestirootslaste elust. Seal on lõik, kus rootsi talupojad 1345. a ostsid Padise kloostrilt 34 hõbemargaga Suur-Pakri saare. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ei jõudnud seda pildivaipa küllalt ära kiita! Lisaks toimub muid põnevaid sündmusi ja teemapäevi. Hea teada: Muuseum juures on ehitatud ja eksponeeritud mitu rannarootslastele omast traditsioonilist puupaati.

Sõrve Külastuskeskuses on väljas näitused Sõrve mereajaloost ja kahekümnest Eesti olulisemast tuletornist, lisaks on majas ruumid lastele, filmivaatamiseks ning ajaveetmiseks. Esimese korruse väljapanek tutvustab Eesti 20 olulisemat tuletorni, neist kõigist on valmistatud täpne väike mudel, uudistada võid vanu tuletornipäevikuid ja ajaloolisi merekaarte. Teisel korrusel ootab huvilisi põhjalik näitus Sõrve rannikul sajandite jooksul põhja läinud laevadest, imelistest pääsemislugudest ja unikaalsetest eksponaatidest. Kohtumiseni #maailmaserval!

Häädemeeste muuseum on munitsipaalmuuseum, mis loodi juba 1991. aastal. Alates 2022. aastast asub muuseum uues vastrenoveeritud majas. Uuenenud ekspositsioon on läbilõige Häädemeeste piirkonna ajaloost, purjelaevanduse arengust, kalandusest. Olulisel kohal on kiriku-, kooli- ja kultuurilugu. Põnevad tarbe- ja iluesemed talutoas näitavad elu-olu 100 aastat tagasi. Võimalik on tellida giidituur, mis avab veelgi rohkem aknaid piirkonna ajaloo vaatlemiseks. Häädemeestel on tuntud vanasõna - "Elu peab olema ja tuli peab põlema!". Nii hoiame meiegi Häädemeeste elu ja tuld, nagu vana tarkus ütleb.

Sõru muuseum asub Sõru sadamas Hiiumaa lõunatipus. Seetõttu saab muuseumi vaatetornist kiikriga saarlasi ja merel toimuvat jälgida! Püsinäitusel saab sissevaate Sõruotsa rannarahva eluolusse, muuhulgas ka puulaevade ehitusse ja kalapüüki. Maja teise korruse merevaatega seminariruumis on mõnus pidada koosolekuid ja koolitusi, samuti teha kaugtööd. Allkorruse puhketoas saab nii puhata kui mängida ja teha plaane edaspidiseks. Üle tee asuvad jahi- ja kalasadam, Sõru Kõrts, ürituste toimumispaik Sõru Paadikuur ning parvlaevakai annavad oma osa sadamamelusse.

Prangli on Tallinnale lähim kordumatu loodusega põlisasustusega Eesti saar. Värvikaid lugusid saarerahvast ja huvitavatest paikadest jätkub kogu päevaks. Ekskursioon algab ja lõpeb mugavalt Tallinna kesklinnas. Prangli päevatuuril sõidame autokastis, külastame Prangli kirikut ning vaatame traditsioonilisi kalurikülasid, kaeme üle gaasipuuraugu, imetleme saare suurimat hiidrändrahnu ja külastame laeva "Eestirand" mälestusmärki. Hinnas: transport Tallinna kesklinna ja tagasi, laevapiletid, lõunasöök, 2,5 h kastiautoekskursioon giidiga. Kui grupp vähemalt 6 inimest, kehtib pundipakkumine!

Osmussaar (Odensholm) on täis salapära ja üllatusi. Omapärane rannajoon on 14 km pikk, põhjapoolsel küljel väga fotogeeniline ja atraktiivne pankrannik, saarel leidub üle 14 liigi käpalise, palju linde, mitu militaarobjekti ja palju muud huvitavat - igale maitsele midagi. Matka eesmärk on nautida imekaunist loodust, pankrannikut, militaarobjekte, majakat. Soovi korral lühike fotokursus. Matka pikkus 1-3 päeva koos toitlustusega, kogunemine Dirhami sadamas. Ööbmine telgis või majas. Täpsem hind sõltub reisi pikkusest, kas ööbitakse telkides või majas. Miinimum grupi suurus on 5 inimest.

Kase Antsu võrgukuur-muuseumitoa näol on säilinud terviklik kaluri võrgukuur, kus eksponeeritakse kalavõrke, kaluri töövahendeid ning rõivaid nõukogude ajast ning 21. sajandi algusest. Üleval on ka fotod Lohusalu külast ning kaluritest. Ajutiste näituste ruumis on erinevad näitused Lohusalu ja kalanduse ajaloost.

Käsmu Meremuuseum paikneb 1993. aastast alates tsaariaegses kordonihoones ja tutvustab legendaarset Käsmu laevaomanike ja kaptenite küla. Muinsuskaitse all olev muuseumimaja paikneb rannas väikesel neemeninal, samas asub ka Käsmu tuletorn. Õuealal on 15 m kõrgune vaatetorn, NSVL aegne jäljeõppeplats ja pargimonument tähnikhirv,  laevaehitusplatsi tähis, suurkivi, millele viib redel jms. Territooriumil toimuvad erinevad üritused, teemapäevad, kontserdid ja näitused. Soovi korral võib siin tähistada tähtpäevi - on olemas suitsusaun, suitsuahi, istumiseks kohandatud vana paat ja lehtla.

Tuletorn asub Pakri poolsaare loodetipul kõrgel paeklindi äärel ja märgistab põhjaranniku merepoolset serva tähtsa laevatee ääres. Ehitis võis Pakri poolsaare kõrgel kaldapealsel olla juba Rootsi võimu ajal. 1724. aastal püstitati Peeter I käsul uus paekivist tuletorn. 1760. aastal ehitati poolsaarele uus 48 jala kõrgune paekivist tuletorn. Võimalik, et tegemist oli varasema rekonstrueerimisega. 1889. aastal valmis 80 m kaugusel vanast tuletornist uus kivist tuletorn. Vana tuletorn oli kaldavaringu tõttu jäänud paeklindi servale ohtlikult lähedale, mistõttu see lammutati.