Kas teadsid, et Eestis on täpselt 2222 saart? Ning seda, et 3% Eesti elanikest elab saartel? Enamus saartest asub läänerannikul ning on vaid praamisõidu kaugusel. Suuremaid saari teame kõik – need on Saaremaa, Hiiumaa, Kihnu, Ruhnu ja Vormsi. Aga peale meresaarte on meil ka 133 järvesaart.
Suvepuhkuste ajal tõmbab kõiki mere äärde ja eriti saartele, seda näitavad ka suvised pikad praamijärjekorrad. Võta endale aega, et tunda tuule paitust näol, kuulata lainete laiska loksumist ning seista maa ja mere piiril. Peale tuntud suvituskohtade on meil palju ka vaikseid ning lausa inimtühje randu, mõnusaid laagriplatse ning telkimiskohti, põnevaid matkaradu ning omanäolisi rannarestorane, mida külastada.
Saaremaa ja Muhu
Eesti kõige suurem ja suuruselt kolmas saar tekitavad sõltuvust: unised kalurikülad, kadakad, tuulikud, rookatused, muistsed sümbolid. Loodus on Mandri-Eestist hoopis erinev ning peatuda võib turismitaludes, spaades või hoopiski püsti panna oma telk. Kuressaare on pikkade traditsioonidega kuurortlinn ja tõenäoliselt koguni kõige spaatihedam linn maailmas, oma ühe spaakohaga kümne elaniku kohta. Siinne ravimuda on kuulus oma tervendavate omaduste poolest ning toob kokku puhkajaid kogu maailmast. Igavuse üle siin juba kurta ei saa – erinevaid kultuurisündmusi toimub tihedalt. Ning ka lastega peredele jagub palju toredat ja huvitavat tegevust. Muhumaad on mõnus avastada jalgrattaga matkates.
Hiiumaa
Hiiumaa on Eesti suuruselt teine saar. Talvel saab sobiva jääkatte olemasolul sinna mööda Eesti pikimat jääteed, suvel aga tuleb otsustada praamisõidu kasuks. Hiiumaale on omane puhas loodus ja rahulik elustiil. Erinevalt Saaremaast puuduvad siin spaad ja sanatooriumid, kuid Hiiumaa on ise nagu spaa - palju suvepäikest, rahustav lainerütm ja pikad liivarannad. Arvatakse, et siinne soolane merevesi ravib nahaprobleeme ja luuvalu. Hiiumaalt leiab ka maailma ühe vanima pidevalt töötava tuletorni ning saare avastamisrõõmu jagub nii lastele kui lapsevanematele.
Vormsi
Vormsi sobib puhkusepaigaks neile, keda veetleb puutumatu loodus ning rahu ja vaikus, samuti rannarootsi ajaloo huvilistele. Vormsilased on uhked oma 14.sajandist pärit Püha Olavi kiriku ja rõngasristide üle. Siin asub maailma suurim rõngasristide kogu, neid on Vormsi kalmistul säilinud üle 330. Saart on mugav jalgrattaga avastada või kuival ajal jalutada Allika matkarajal.
Kihnu
Kihnu saar on eriline, koguni nii eriline, et UNESCO on kandnud Kihnu kultuuriruumi maailma vaimse pärandi imekirja. Saar ise ei ole suur, kuid vaadata on seal palju. Vanad traditsioonid, kogukondlik elulaad, iidsed kultuuritavad, omanäoline kihnu keel ning laul, tants ja pillimäng kuuluvad lahutamatu osana kihnlaste igapäevaellu.
Ruhnu
Ruhnu on Eesti kõige lõunapoolsem saar ja asub tegelikult lähemal Lätile kui Eestile. Pidevalt elab saarel umbes 60 inimest. Kuigi inimesi on vähe, on saarel oma ilmajaama, lennujaam, sadam, postimaja, muuseum, arst, kool, kirik, raamatukogu, 2 kauplust jne. Kuni 1944.aastani oli saarel tugev rootsi kogukond, kes II Maailmasõja ajal lahkus Rootsi, kohale jäi ainult 2 peret. Kindlasti tasub külastamist Eesti vanim puitehitis Ruhnu Püha Magdaleena Kirik.
Vilsandi
Vilsandil asub Eesti üks suuremaid hallhüljeste lesilaid ja siin peatub tuhandeid veelinde. Siin on ka Baltikumi vanim, 1910.aastal moodustatud looduskaitseala. Varasematel aegadel on saarel olnud üle 200 elaniku, kuid praegu elab siin alaliselt vaid saare valvur.
Piirissaar
Väike Piirissaar asub Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumispaigas, Eesti ja Venemaa vahel. Tema suurus on ainult 7,8 ruutkilomeetrit, kuid huvitavaks muudab ta siinne vene vanausuliste kogukond oma elava kultuuriga. Siin on kolm küla – Piiri, Tooni ja Saare ning alalisi elanikke kokku vaid 30, suviti aga ligi 200. Saar on looduskaitse all, sest see on koduks haruldastele kahepaiksetele, taimedele ja lindudele.
Suvel randa minnes jälgi teavet sellest, milline on Eestimaa supluskohtade kvaliteet:
