Tallinnast vaid 14 kilomeetri kaugusel asuv ning Tallinna lahe kirdeküljel asuv Aegna saar on 80% ulatuses kaetud metsaga ning kuulub looduskaitse alla. Vaid 3 km² suurune pindala ja 10 km pikkune rannajoon võimaldavad saarele, mis ainsana Eestimaa saartest pealinna koosseisu kuulub, vähem kui päevaga ringi peale teha.
Saart on rootsi keele mõjutusel kutsutud hundisaareks, ent keskajal peeti siin hoopis hobuseid. Aegnal pesitseb haruldane merikotkas ja sestap on keelatud inimeste viibimine Kurikneeme sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. Siin kohtab ka rebasid, jäneseid ning oravaid.
Aegna looduse teeb eriliseks hulk rändrahne (näiteks Eerikukivi ja Tulekivi), millest suuremaid saab pidada hiidrahnudeks: need on ümbermõõdult koguni üle 14 meetri, kõrgeim ligi 4 meetrit.
Aegnal on kolm viitadega märgistatud matkarada, millest pikim on 6,5 km. Rannamõnude nautimiseks sobib saare põhjaosa liivarand, mille lähistel asub ka maagiline kivilabürint. Selle tekkeajaks oletatakse 12.–15. sajand ja rajajateks rannarootslasi.
Üle terve saare on võimalik tutvuda endiste militaarrajatistega, millest esimesed ehitati 1914. a. Paarkümmend neist on praegu arhitektuurimälestiste nimekirjas.
Reisimine Aegnale
Hooaeg, mil Aegnat saab külastada, on küllaltki lühike – regulaarreisid toimuvad maist oktoobrini Tallinna Kalasadamast. Üks vahvamaid viise Aegnat uudistada on kajaki- ehk meresüstamatk. Peale selle saab kiirelt saarele, et seal aegamööda matkata, kaatriga: Kaatriga Aegnale ja Kiirkaatriga päevaks või paariks Aegna saarele.
Soovitused Aegna külastajale
Looduse säästmiseks telgi ja tee lõket ainult selleks ettenähtud kohtades. Kui soovid aga majutust, siis seda pakuvad saarel Aegna rannamaja ja Admiralimaja, kus saad restoranis süüa. Kohe sadama lähedal asub joogiveevõtu koht, kus saad oma veevarusid täiendada, ent sadamas tegutsevad ka kauplus ja Aegna Sadamakohvik, kus kõhtu kinnitada.
Rohkem infot:
