Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandi on keskmeks rahvuspargile, kust leiad hülgeid, veelinde ja orhideesid. Kaks kolmandikku Vilsandi rahvuspargist moodustab meri koos enam kui 150 saare, laiu ja rahuga.
Vilsandil asub Eesti üks suuremaid hallhüljeste lesilaid ja siin peatub tuhandeid veelinde. Rahvuspargi eelkäija, 1910. aastal loodud Vaika linnukaitseala on Euroopa vanemaid looduskaitsealasid.
Kadakaste pärandkoosluste ja metsade taimestik on haruldusterohke. Siin kasvab üle 30 liigi orhideesid, endeemne saaremaa robirohi ja oma levikuala põhjapiiril ka luuderohi.
Geoloogiahuvilised leiavad Vilsandilt paekivipaljandeid, milles leidub rikkalikult fossiile ja kivistunud koralle.
Kes ei pelga pikemat jalutuskäiku, leiab Harilaiu poolsaarelt liivaluited, mille muutuv kuju on Eestis ainulaadne. Keset poolsaart ehitatud Kiipsaare majakas asus vahepeal poolsaare idakaldal, nüüd aga seisab see hoopis poolsaare läänekalda lähedal meres.
Rahvuspargi keskus asub Loona mõisas, kus saab uudistada rahvusparki tutvustavat püsiekspositsiooni ning vaadata filme mereelustikust ja piirkonna loodusest. Suvel korraldatakse regulaarseid matku. Kindlasti kasuta rahvuspargi avastamiseks ka jalgratast ja veeturismi võimalusi!
2007. aastal algatas Euroopa Komisjon konkursi „Euroopa turismi tippsihtkohad”. Vilsandi rahvuspark oli nominent aastal 2009 kategoorias „EDEN. Eesti avastamata aarded. Turism ja kaitsealad“.
Teave otsingutulemuste kuvamise kohta kasutustingimuste punktis 12.