Tule ja saa osa imelisest vaatemängust Eesti looduses! Panime kokku looduskalendri, et teaksid täpselt, millal ja kus näha kauneid linde, kuulda hundiulgu ja kohata metsikuid karusid, ilveseid, metssigu ning teisi põnevaid loomi.
Loomavaatlus
Loomajälgede ajamine on tõeline detektiivitöö – et ikka kindla peale välja minna, soovitame seda teha oktoobris, novembris, detsembris või siis veebruaris ja märtsis. Kui tahad näha Eesti suurimat kaslast, ilvest, hiili metsas veebruaris ja märtsis – just sel ajal otsivad nad kaaslast ja on seetõttu tihedamalt liikvel.
Karusid on Eestis kõige enam Alutagusel. Samuti on sealkandis ainus säilinud lendoravate pelgupaik. Neid mõlemaid võib suurima tõenäosusega näha aprillist juuli lõpuni. Mõmmikute vaatluseks on kõige parem külastada spetsiaalseid karuvaatlusonne või minna tuurile koos giidiga – mesikäpaga muus kohas näost näkku kohtumine pole vast kõige meeldivam kogemus.
Metssead ja koprad tegutsevad usinalt aprillist augustini – ajal, mil Eesti suvi on täies hoos. Põdrafännid saavad aga suvel puhata – kõige parem aeg nende vaatlemiseks looduses on sügisel.
Kuidas ulub hunt või häälitseb šaakal? Terita kõrvad ja mine kuula seda augustis ja septembris.
Hülgepojad on nii vastupandamatult armsad, et tahaks neid lihtsalt nunnutada ja endale hoida. Neid võib näha veebruaris ja märtsis mererandades, kuid tea, et isegi kui nad näivad seal olevat üksi, ära neid "päästma" tõtta – nad saavad ise ilusti hakkama. Suuri priskeid hülgeid näeb laidudel lesimas aga juulis ja augustis.
Loe lähemalt Eesti metsloomadest ja võimalustest neid näha.
Linnuvaatlus
Eesti asub rändeteel, mida läbib igal aastal mitukümmend miljonit arktilist veelindu. Sopiline rannajoon, arvukad saared ja laiud, metsad ja rabad ning mitmekesised kultuurmaastikud sobivad linnuvaatluseks väga hästi.
Nädalase vaatluse ajal näed tavaliselt 180–190, õnne korral ka enam kui 200 linnuliiki. Vaatlustorne leiad peaaegu igast Eesti nurgast. Kui soovid oma linnuvaatlust elamusrikkamaks muuta, võta ühendust vaatlusretkede korraldajaga!
Kõige võimsama mulje jätab lindude ränne, mil näed taevas korraga miljoneid linde. Tänu rahvusvahelise tähtsusega Ramsari märgalade rohkusele ja mitmekesisele maastikule võid Eestis kohata ligi 400 linnuliiki, kellest üle 200 siin ka pesitseb.
Kõige olulisem rändlindude peatuspaik on Matsalu rahvuspark. Veel suuremat liigilist mitmekesisust võid kohata Nõva kandis Põõsaspea neemel, kus rändetee läbib omalaadse pudelikaela. Head linnuvaatluspaigad asuvad ka Sõrve poolsaare tipus. Peale ranniku kohtab veelinde rände ajal ka sisemaa luhtadel, Peipsil ja Võrtsjärvel.
Hooaeg algab juba märtsis, kulmineerub mais ja vaibub juuni keskpaigaks. Sügisränne septembris-oktoobris on tagasihoidlikum, kuid just siis kuuled sookureparvede võimsaid trompetihääli.
Merikotkaid näeb kõige tõenäolisemalt veebruaris, märtsis ning siis oktoobris ja novembris. Suurim veelindude ränne toimub aprillis ja märtsis ning siis jällegi septembris ja oktoobris. Metsis ja teder toimetavad usinalt aprillis ja mais.
Suurim tõenäosus kakulisi näha on märtsis ja aprillis, rähnilisi aga märtsis, aprillis ja mais. Rändlaululinde, rukkirääku, konnakotkaid ja kahlajaid vaatle eelkõige maikuus.
September ja oktoober on hea aeg vaadelda, kuidas rändlinnud kogunevad, end parvedesse sätivad ja teele asuvad.
-
Eestis võib kohata 12 liiki kakulisi.
Pilt: Arne Ader -
Matsalu rahvuspargist lendab igal aastal läbi mitu miljonit veelindu, osa neist jääb rahvusparki peatuma pikemaks ajaks.
Pilt: Martti Volt -
Eestis on mitmeid linnuvaatlustorne, kust on väga hea tiivulisi piiluda. Pildil on Orjaku linnuvaatlustorn.
Pilt: Priidu Saart
- 4026751
- 4026750
- 4026749
Mine loodusesse
Äraütlematagi on selge, et meie kliimavööndis matkatakse kõige enam suvisel ajal – rattaga reisimine, jalgsirännakud, kanuuga sõidud ja SUP-laual kulgemised on kõik sooja ilma tegevused.
Siiski on ka teistel hooaegadel võimalik looduses imelisi kogemusi saada. Näiteks laternamatkasid korraldatakse just pimedal ajal – proovi neid detsembrist veebruarini ning siis jällegi oktoobris ja novembris.
Sama lugu on räätsamatkadega – ehkki neid jalapikendusi saab edukalt jalga tõmmata ka suvisel ajal, on talvel nendega kõndimine omaette elamus. Viimastel aastatel on väga populaarseks saanud ka tõukekelgumatkad, mis sobivad absoluutselt igas vanuses matkajale – väikesed lapsed, kes ise veel tõugata ei jaksa, saavad istuda toolil ja lihtsalt kaasa vuhiseda. Pimedas saab muideks matkata ka paadiga.
Häid variante talvisteks matkadeks leiad ka Puhka Eestis lehelt.
Kas oled kuulnud, et Eestis korraldatakse fotorännakuid? Giid viib su imelistesse paikadesse, kust saab püüda võrratuid kaadreid. Ta õpetab õigesti pildistama ja näitab kätte osavad võtted, kuidas tulevikuski ilu paremini pildile püüda.
