Eesti metsik loodus – kas julged neid loomi näha otse või pigem kaamerast?

Allikas: Remo Savisaar

Eesti metsik loodus – kas julged neid loomi näha otse või pigem kaamerast?

Eestis ei pea palju vaeva nägema, et jõuda puutumata loodusesse. Kas seal ka loomi ja linde näeb? Mingisuguseid ikka. Aga suurimad imetajad ja põnevaimad tiivulised? Kus neid näeb ja mida nende kohta teada? Loe ja saad Eesti loodusega rohkem sina peale.

Eesti jääb rändlindude teele –
siin tehakse peatusi

Eestis on registreeritud 329 linnuliiki, kellest 206 pesitseb siin regulaarselt, 38 liiki lendavad siit läbi või peavad siin oma talvepuhkust ja ülejäänud on lihtsalt ootamatud ehk hulkuvad külalised. Meie riik asub arktiliste rändlindude rännutee vööndis ja paljud neist läbilendajatest teevad siin mõnusa peatuse. Meie madalad mered, süvendatud rannajooned, järved ja sood on ideaalsed kõhu kinnitamiseks ja turvaliseks peatuseks. Loodetavasti ei kaota me ära oma suuri metsi, sest just need meelitavad kohale kotkaid ja rähne – Eesti paksudes laantes võib kohata kuut liiki kotkaid ja 8 liiki rähne (Euroopas on täheldatud kokku 9 liiki)

Kuhu minna linnuvaatlust tegema?

Linnuvaatlusperiood algab märtsis. Kevadränne kulmineerib mai keskel ja juuni keskpaigaks on suurem õhuliiklus möödunud. Kõige tuntum paik lindude vaatlemiseks on muidugi Lääne-Eesti: Matsalu rahvuspark, Haapsalu Tagalaht ja Linnulaht Saaremaal. Muidugi ei jää lindudest puutumata ka Lahemaa rahvuspark ja paljud teised puutumata kohad, kus korraldatakse isegi spetsiaalseid linnuvaatlusmatku. Meie looduses toimuvat rändlindude möllu tullakse vaatama mitmelt poolt maailmast.

Selle aasta linnuks valiti metskurvits ehk kahlaja. See pruunikaskirju sulestikuga lind on tuvi suurune, kuid nokk on ligikaudu 7 cm pikkune. Kuna enamasti tegutseb ta hämaras ja öötundidel, on ka tema silmad selle järgi kohastunud: suured ja suudavad näha ette- ja tahapoole binokulaarselt ja külgedele monokulaarselt. See tähendab, et nägemisraadius on 360 kraadi. Ka kuulmine pidavat tal olema 30 korda parem kui inimesel. Enamasti pesitseb ta metsas, kuid toitu käib otsimas heina- ja karjamaadel. Huvitav fakt on ka see, et isane lind peab kevadel pulmi kuni nelja emasega ja järglaste kasvatamises ta ei osale.


Eesti jääb arktiliste lindude rännuteele. Siin teevad nad peatuse, et puhata ja süüa. Mine neid vaatama ja saad tõelise tiivuliste elamuse.

Pilt: Toomas Tuul

Suurimad imetajad ja põnevad faktid nende kohta

Eestis on registreeritud 64 liiki imetajaid, kusjuures suurkiskjate (pruunkarude, ilveste ja huntide) asustustihedus on siin Euroopa kõrgeim. Teadjamatel pole mingi probleem jälgi mööda liikudes või õigel aja salaja varitsedes metsas loomi kohata: metssiga, punarebast, kitse või isegi põtru. Ka karuvaatlus on täiesti tehtav matk.

Põdrad on Eestis elanud juba 9000 aastat. Hetkel peaks siinkandis olema kuskil 12000 isendit. Ilveseid on täheldatud 23 Euroopa riigis ja kokku on neid 9 tuhad, kellest 790 elab Eestis.

Karu

Selle aasta loom on pruunkaru, kelle arvukus on Eestis viimase 15 aastaga kasvanud: hetkel on siin 500-600 karu.

Eriti aktiivne on karu öösiti – tal on terav kuulmine ja hea haistmismeel. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole pruunkaru kiskja – suure osa tema igapäevasest toidust moodustab taimne toit. Muidugi ei tähenda see seda, et karuga kohtudes võiks mõmmikut mõnuga silitama joosta ja temaga selfiet teha. Kui tal on pojad, on ta nende kaitsmiseks valmis ka ründama ja lühikestel vahemaadel võib ta jooksmiskiirus küündida 50 km/h. Seega ei ole tema eest põgenemine kõige arukam otsus.

Kuigi mesikäppa kohtab metsas suhteliselt harva, tuleb selliseid juhtumeid siiski ette. Selleks puhuks soovitame mõnda käitumisreeglit: parem on minna metsa seltskonnaga ja vähemalt üks sõpradest võiks olla piirkonna omapäradega tuttav. Ära satu karu ja tema poegade vahele, ära vaata neile silma, ära pööra selga ega jookse minema. Metsaliste peletamiseks võib laulda laule, teha müra või vilistada.

Eestis on kohti, kus korraldatakse lausa karuvaatlusi (ka organiseeritud hundi ja lindude vaatlusi). Liitu seltskonnaga, ööbi peidikus ja piilu, kuidas metsaott toimetab.

Kui see näib olevat liiga ekstreemne, siis vaata karusid veebikaamerast.


Hunt

Vast kõige enim hüüdnimesid on meie metsaloomadest saanud hunt – hallivatimees, võsavillem, susi, kriimsilm, metsa sanitar, metsatöll jpm. Tegemist on rahvapärimuse populaarseima loomaga.

Öeldakse, et hunt on puhta looduse indikaator. Tema olemasolu näitab nii metsa head tervist kui inimese suhtumist loodusesse. Eestis elab umbes 200 hunti. Tavaliselt elavad nad karjas, mille suurus on 2-11 isendit – seal on üks alfaemane ja isane ning nende mitme aasta pojad. Toidulaud koosneb huntidel peamiselt lihast – nad on võimelised korraga sööma ära 10 kg liha. On arvutatud, et aastas sööb hunt ära 40 metskitse ja kümmekond metssiga. Seedimise soodustamiseks maiustavad nad ka puuviljade, marjade ja rohuga.

Huvitav fakt on see, et alles 140 aastat tagasi oli tavaline, et hundid ründasid inimesi ja röövisid lapsi. Tänapäeval hoiab hunt pigem omaette. 16. sajandist pärit tekstid räägivad, et talvisel ajal kandsid rändurid hundi eest kaitseks erinevaid esemeid, millega kolistada ja hääli teha, et susi hirmu tunneks. Tihtipeale ei olnud aga nendest kasu.

Hülged

Hoolimata asjaolust, et viimaste sajandite jooksul on hallhüljeste arv oluliselt vähenenud, elab kohalikes lahtedes umbes 4000 isendit. Hüljes on läänemere suurim mereimetaja ja neid saab jälgida ka Looduskalendri kaamerast, mis asub Vilsandi rahvuspargis.

Hülged on uudishimulikud olendid. Nad hullavad vees ja puhkavad kaldal ja pole üldsegi haruldane, et nad tulevad julgelt inimeste juurde või ujuvad vees paatide suunas. Vaatamata näilisele lahkusele on nad ikkagi ettearvamatud: näiteks ehmudes võivad nad tahtmatult vigastusi tekitada. Inimestel näib olevat soov neid toitmas käia, kuid hüljeste jaoks on oluline jälgida loomulikku toitumist. Kui neid kohtad, ära tee lärmi ega jäta maha prügi. Ja rannal olevale hülgepojale ei pea alati appi tormama, vaid on suur tõenäosus, et ta ema on läheduses või saab pojake endaga ise suurepäraselt hakkama.

Eestis korraldatakse ka hülgevaatlusreise


Vahel eksib see karvane nunnu hülgepoeg üksinda randa. Teda ei pea kohe päästma tõttama - üldjuhul saab ta ise ilusti hakkama või tuleb ta ema talle peagi appi.

Pilt: Jarek Jõepera




Tule loodusesse või ole tugitoolimatkaja

Matkamine on Eestis populaarne ja aina enam harrastatud puhkusviis. Meie metsad, sood ja rabad on rahulikud, suhteliselt turvalised ja meelitavad siia ka välisturiste. Eesti pikima matkaraja pikkus on 820 km. See on Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee. RMK on teinud tublit tööd ja loonud üle riigi korralikke telkimisplatse, neist paljude juures on ka grillimisala ja isegi WC.

Kodust lahkumata on võimalik aga jälgida mitmeid loomi ja linde ja seda looduskaamerate abil. Enamik veebikaameraid edastab uudiseid veebruarist septembrini: saad jälgida kulle, tedreperet, kotkaid, kurgesid ja muid metsade ja merede elanikke. Kaamerad on leitavad Looduskalendri lehelt või RMK YouTube'i kanalilt.

Viimati muudetud: 25.02.2022

Teema: Kultuur ja Ajalugu, Aktiivne puhkus, Loodus

Eesti helide viktoriin | Puhka Eestis